Pooljuhuslikult, nagu ikka, sain võimaluse kodustes tingimustes okonomiyakitegu õppida. Et kõik ilusti lõpust alates ausalt ära rääkida, siis assa nuga kui hea see oli...
Ja kui nüüd alguse poole tagasi minna, siis sain järjekordse Waseda organisatsiooni vahendusel tuttavaks eelmisel aastal Eestis vahetustudengiks olnud jaapanlannaga, kelle Eestivaimustus kuidagi raugemise märke ei ilmuta - külmikus Kalevi kommid ja Vana Tallinn, seinal iseõmmeldud sini-must-valge, laual tihedalt märkmeid täis kirjutatud keeleõpik jne... Igatahes kutsuti mind mõni aeg tagasi tema juurde filmiõhtule. Mõeldud, tehtud - võtsime kaasa keele/kultuurivahetuse raames eestiga esmatutvust sobitava jaapanlase, ühe kes-teab-kust-ja-kelle-tuttava rootslase, röövisime poolelt teelt minu juhuslikult kohatud Singapurist pärit klassikaaslase, sõitsime rongiga teadmata suunas 20 minutit, tormasime läbi toidupoest, kus selgus, et teemaks on mitte-just-minu-lemmik okonomiyaki ning jõudsime lõpuks kolme jaapanlanna shared-apartment'isse.
Esimene ettevõtmine oli muidugi peale pikka koolipäeva poolnälginud rahva toiduga turgutamine. Käised üles ja tegudele. Sa jummel, aga nii segadusttekitavat kokkamist mina veel näinud ei ole... pakendid igal pool, kogu aeg miskit tilkus, kukkus, mustade nõude hunnik tahtis vahepeal juba ise minema kõndida, jahu läks tükki, siis üritas keegi seda telfonpannil metall-labidaga hõõrudes laiali ajada, siis unustati liha üldse ära, siis oli veel jahu vaja, aga et mitte uuesti tükke saada ja kuna ettenähtud kogus vett oli juba taignasse läinud, siis segati jahu sõela sees taignaga, polnud vist kedagi, kelle riietel poleks plekke olnud, siis oli kapsast liiga vähe... jnejnejne. Kõige selle keskel sain mina muidugimõista naerukrambid, ent sellest hoolimata jõudis kogu kupatus lõpuks lauale küpsetuspannile, siis maitsestustiimi kätte kastmete alla ja viimaks taldrikutele. Ja no ausõna, see oli üks siinoldud aja parimatest toitudest :D, eelmisel korral kuulsas ja uhkes restoranis saadud okonomiyaki ei kannatanud sellega ikka üldse võrdlust. Nüüd tuleb ainult välja mõelda, kust ja kui palju seda jahu Eestisse kaasa osta...
Cheers,
Hedi
