Õpid, kuni elad, öeldakse selle kohta, kui su arvamus, et Easter igal pool samal ajal käib, ümber lükatakse. Et algusest alustada, täpselt samal ajal kui meie, paganad, volbriööd peame ja ümber lõkke tantsime, peavad õigeusklikud nähtavasti ülestõusmispühi, mille tähistamise hulka kuulub (nagu naabertoa rumeenlanna mind haris) mitu korda kirikus käimine, perega kokku kogunemine ja sibulakoortega munade värvimine.
No vot, sibulakoored jah, aga nii tehnika kui tulemus on meie omast kõvasti erinev. Kui meie munad näevad välja midagi sellist, siis Rumeenias pidid tavaks olema sellised ja mõnes kindlas piirkonnas koguni sellised munad. Viimane variant on muidugi juba omaette ooper, aga sibulakooretehnikavõrdlus kulub ära igatahes, ma arvan.
Eesti stiil:
Vaja läheb: mune (hea, kui on valged); marlilappe; niiti; sibulakoori (soovitan aasta aega varem koguma hakata); mitte värvi kartev pott; pliit; riisi- või muid teri; värviandvaid lõngajuppe.
Võta marlilapp, pane sinna veidi sibulakoori, teri, lõngajuppe, aseta peale muna, tolle peale veel sibulakoori, kogu nurgad kokku, loksuta sisu ühtlaseks, seo pealt kinni ja keeda kõige täiega ära. Jahuta maha, haruta pudrust välja, pese üle ja voila. Ilmnevad kõiksugu kollased-rohelised-sinised-lillad toonid, mida sibulatest küll ei oota, lisaks kõikvõimalikud unikaalsed mustrid.
Rumeenia stiil:
Vaja läheb: mune (kusjuures ei pea valged olema); pisikesi taimelehti; õhukesi sukkpükse (taaskasutuse mõttes vanu ja katkiseid); niiti; terve mägi sibulakoori (tunne, et vajaliku koguse saamiseks peaks mitu aastat koguma neid aga noh, eks mõnes peres muud vist ei söödagi, kui sibulat); teipi (pole hädavajalik); mitte värvi kartev pott; pliit; tilk äädikat; veidi rasva või õli.
Võta muna, aseta sinna peale mõni taimeleht, soovi korral kinnita teibiribakestega, aseta lehepool allpool sukkpükste varbasse, tõmba riie nii pingule, kui vähegi saad ning seo pealt niidiga kinni (või tee sukkpükstele sõlm peale, mul töötas ka see täiesti kenasti) sinna otsa pane järgmine lehega muna jne kuni moodustub terve sukkpüksimunade jada. Võta pott, pane sinna põhja ülipaks sibulakoorte kiht, mida rohkem, seda parem, seejärel munajada, seejärel pealmine kiht sibulakoori. Lisa vett nii, et munad napilt kaetud oleks, keeda munad kõvaks, keetmise lõpuks lisa sorts äädikat (pidi värvi kinnitama). Jahuta munad maha, haruta lahti, hõõru rasvainega läikima ja valma. Sibulakooretökat peaks nii intensiivne olema, et munad saavad täiesti erkpunased, lehtede alt jäävad munad kollakad-valged, vahel veidi rohekad.
Ja kui nüüd otse küsida, et kumb mulle paremini meeldib, siis diplomaatiline vastus oleks, et mõlemaid tehnikaid kombineerides võiks kõige vahvama tulemuse saada (mida me eile ka tegime, kuigi sibulakoorte vähesuse tõttu meenutas tulemus vist pigem eesti stiili), aga kui ainult ühe valima peaks, jääksin oma kirjude sigrimigrimunade juurde. Gaaaaarh, märk koduigatsusest? :P
Cheers,
Hedi
