Fool me once, shame on you, fool me twice, shame on me, fool me three times... um, mis sealt edasi tulema peaks muidu?
Igal juhul võttis kolm latakat aega, aga nüüd ripub mul laualambi küljes suur punane silt: "明太子 AVOID AT ALL COSTS!". Hääldus mentaiko ja tegu mingi kala arenemata loodetega, mida siin iga võimaliku ja mittevõimaliku asja sisse toppida armastatakse. Maitseb asi sõna otseses mõttes rõvedalt. I should know, sest nagu öeldud, nüüdseks olen juba kolmandat korda pakendile kirjutatule liialt vähese tähelepanu pööramise tõttu seda sisaldava saiakese omale kaela peale saanud. Noh, ja siis on muidugi veel hea idee peale seda, kui oled saiakese saia osa päästa üritades selle roosa õuduse sealt välja kraapinud, see möks enesele sülle tõmmata, eriti veel juhul, kui nende nüüdseks haisustatud riietega samal õhtul veel mitu appointmenti läbi käia vaja on. Kui sama poekäiguga tahvlit šokolaadi hankinud ja seda just äsja koos saba ja sarvedega ära söönud ei oleks, oleks ikka väga urr praegu asi.
Topsisidrunijäätis reaalse sidruniviiluga templiaias varahommikuses põrgukuumuses taustaks mingi budistlik tseremoonia jm juurdekuuluv, on igatahes märksa meeldivam kogemus. ;)
Ja parim lõunasöök üle pika aja? Must Leib Päris Juustuga!!! (ja singiga, aga see on täitsa kohalik nähtus). Mis siis, et võid pole ja et leival seemned sees (kasulik pidi olema, tean, aga kodumaal poes käsi seemneleiba esimesena igatahes ei haara(nud)) ja et see ühtlasi pika lennureisi kestel osa oma värskusest kaotanud on, ikka kohe tõesti oli igatsus peal ja seda tühipalja kolme kuuga, mis siis veel edasi... paralleelid... Anyway venis jagatud lõunapaus musta leiva olemuse ja olemise mõjutusel kohe pikemaks aruteluks ja googeldamiseks teemadel Eesti ja Šveitsi toit ja mida keegi taga igatseb.
Topsisidrunijäätis reaalse sidruniviiluga templiaias varahommikuses põrgukuumuses taustaks mingi budistlik tseremoonia jm juurdekuuluv, on igatahes märksa meeldivam kogemus. ;)
Ja parim lõunasöök üle pika aja? Must Leib Päris Juustuga!!! (ja singiga, aga see on täitsa kohalik nähtus). Mis siis, et võid pole ja et leival seemned sees (kasulik pidi olema, tean, aga kodumaal poes käsi seemneleiba esimesena igatahes ei haara(nud)) ja et see ühtlasi pika lennureisi kestel osa oma värskusest kaotanud on, ikka kohe tõesti oli igatsus peal ja seda tühipalja kolme kuuga, mis siis veel edasi... paralleelid... Anyway venis jagatud lõunapaus musta leiva olemuse ja olemise mõjutusel kohe pikemaks aruteluks ja googeldamiseks teemadel Eesti ja Šveitsi toit ja mida keegi taga igatseb.
Cheers,
Hedi
Hedi
