Kuna naaberriigi pealinna vaieldamatu lemmikpaik on Bongeunsa ja Hiroshima-tripi täielikuks pärliks Daisho-in osutus, võib vist üsna julgelt väita, et mul selliste kirevamat sorti budistlike templite vastu nõrkus on.
Märksõnad suvalises järjekorras, nagu meelde tulid: poolel teel mäkke; pisikese kärestike ja supermõnusalt ronitavate tammidega jõekese ääres; lugematu arv tillukesi ja suuremaid hooneid, mõned neist näiteks kaheksakandilised; tuhandeid ja tuhandeid kujukesi, hulk neistvärviliste kootud sallide ja mütsidega; gong, mida ise lüüa saab, aga ainult ühe korra; vana katuse parandamisest üle jäänud jupid kellatorni all eksponeeritud, üks on põõsasse kukkunud; müntide kuhjast paistev umbes 50cm3 suurune suitsukvartsist kristall keset templi puidust treppi; ühest kohast teise ja kolmandasse ja neljandasse viivad käänuline radade ja treppide labürint; sissepääsuvärava väga aukartustäratavate nägudega mustaks põlenud metallkujude all sügav tahmanud auk, millest paistmas pool põlenud nukupead; sissepääs kõikjale prii, külastajaid samas mõni üksik ja needki peamiselt jaapanlased, kogu lambamass on mäejalamile Itsukushima shrine'i vahtima jäänud; templitrepil sada keerlevat palveveskit; uksed pärani ka selgelt külastajatele mitte mõeldud aladesse; võimalus peahoone kolmandale korrusele ronida; erepunased vaibad igal pool; käiakse sokkides; kujukesed, kellele vett pähe valada tuleb; karpkalade, kilpkonnade ja päkapikukujudega tiik; koobas, mil laes rippumas tuhanded põlevad laternad, allpool taas ridamisi buddhakujusid, igal oma otstarve, vist on midagi matustega seotud; siin-seal mõni merineitsi või nuku vmt juhuslik kuju; templi all pikk keerutav kottpime ja suitsulõhnaline käik, kus iga natukese aja tagant seinal hologrammpildid järjekordsetest buddhadest, liikumine käib käsikaudu; ebameeldivate hiina suveniiriputkade asemel müüakse varikatuste all käsitöösalle ja ehteid; ühes nurgas lett lilleseemnetega - võta vabalt; kuju, mille vastavast kohast katsumisel kõik haigused ja hädad ära kaduma peaksid; andamitena siia-sinna püramiididesse laetud konserveeritud virsikud ja pirnid; vidinad, kulinad, kõlinad, kujud, kõikvõimalikest materjalidest laternad, nikerdused, ilutaimed ja viirukid lõputult; ...
Noh ja peale seda siis ka muidugi võimalus päris mäe otsa ronida, vaadet nautida ja joostes viimase allatuleva köisraudtee peale jõudnuna kaks päev otsa kotis lömstumisega tegelenud onigirit pintslisse pista. Aga sellest, kuidas mõni tegelane on suutnud aasta Jaapanis elada ja ikka veel ei tea, misasi onigiri on, ma küll aru ei saa.
Cheers,
Hedi
