Jupijutt

Kuna peale ühest rudimendist vabanemist on värsked Allium'id veidi vastunäidustatud (ja olgem ausad, nende kallal nutmine ikka meeldib), olen maitse säilitamise eesmärgil üle läinud alternatiivsete variantide kasutamisele:

• küüslauk - kooritud, viilutatud, kuivatatud; praeguse poolekilose paki päritolu Kobe hiinalinn; lusikatäis uhmris peeneks ja bolognesekaste on päästetud.
• sibul - puhastatud, lõigutud, õlis praetud ja kuivatatud; vist rabasin selle kaasa viimati Gyomusse sattudes, hm, ongi aeg järjekordne ekspeditsioon ette võtta vist; küpsetada ei tasu, pigem peale raputada kui toit valmis, soja-liha-tatrasegugaga teeb imet.

Juustuga, nagu kõik teavad, on siin kitsas. Ootamatu väljund, kuidas nad seda (no okei, vähemalt midagi juustulaadset) aga müüvad on - kommina. Yup, juustust lõigatud paksud 20sendi (hmm.. ja siinkohal mõtlen ma meie hõbedasi kroonidega paaris käinud sente, ei tea, kas keegi enam mäletabki) suurused kettad, kenasti igaüks eraldi kilesse keeratud, otstest kinni ja keerab end lahti nagu (kui taaskord korraks aega mõned aastad tagasi keerata ja neid Kalevi praeguseid munserdisi ignoreerida) ehtne kommipaber. Pakid saadaval vist enamuses konbini'tes ja soovitan soojalt pipramaitsestusega varianti.

Kuna pudruhelbeid müüv pood paikneb üle mõistuse kodust kaugel ja odava piima järgi minekuks ka liialt tihti hetke ei leia (ja no olgu ma neetud, kui niisama mugavuse eest kõrvalmaja poes toidu eest kahe-kolmekordset hinda maksma olen nõus... mingid põhimõtted peavad ju ka olema), keedan 'putru' vahel lihtsalt müslist ja veest. Niiet see, et I müslit ainult sooja (as in kuuma, mitte toasooja) piimaga sööb, ei oleks tohtinud nii suure üllatusena tulla, kui tuli. Iseenesest jahedate ilmadega küllaltki mõistlik variant mu igahommikuste piimalõdinate asemel ja kui veel tiba kakaod sisse panna - mmmmm. Mikrolaineahju mitte omades ega omama hakates on piima kuumutamine varahommikuse poolsegase olekuga muidugi üsna õnnemäng, et kas keeb gaasipliidi täis või ei aga...

Cheers,
Hedi