Otsusele koduseid kuivainevarusid vähendada juba tervelt kaheks päevaks kindlaks jäädes katsetasin esimest korda elus müslitegu. Pool pakki kaerahelbeid + pool pakki kookoselaaste + suur peotäis puhastatud kõrvitsaseemneid + 2 supilusikat mõru kakaopulbrit + supilusikas suhkrut + julgesti oliiviõli + kolm peotäit rosinaid + neli suurt supilusikat mett + teelusikas vaniljeessentsi + 2 supilusikat sidruniessentsi. Kõik korraga suurele praepannile, 15 minutiks madalale tulele sagedasti segades ja kokku sai täiesti arvestatav loose granola. Pistsin oma tavalisse müslipurki aga säilitan praegu külmkapis, sest... uh, ei teagi, made sense at the time.
Jurakas brokolit + väike suvikõrvits üsna pisikeseks pudiks pannile oliiviõlisse. Julgelt sojakastme ja miriniga läbi loputada, chillipulbrit otsa, (vbla mingeid muid maitseaineid kah, ei mäleta), 10 minutiks kuuma unustada. Ports tooreid mune sisse ja niikaua segada, kui kalgenduvad. Ehk superlihtne roheline munapuder.. mmm.
Veidi väikseks kuubitatud veiseliha oliiviõlis pruuniks, sojakastet, piprahelbeid ja tilk mingit mahla. Tükeldatud ananass ja keedetud riis otsa, kogu kammajaa mitte väga suure koguse tšillikastmega läbi segada. Kena 'hiinakas' ja ühtlasi ühe eluetapi 'last dinner'.
Äsja meenus, kuidas mingid aastad tagasi üldse oliiviõli ei kasutanud, kuna see lõhnas lihtsalt alati nii pahasti. Enam seda probleemi ei ole, paistab.. ei tea, kas lõhnatundlikkus on langenud, -taju muutunud või oli see meie kunagine õli lihtsalt veider. Veidi järgi mõeldes esimeses vist siiski probleem olla ei saa, kui arvestada, et eile meetri kauguselt suletud pudelis (korra avatud) oleva tomatimahla lõhna tundsin. (Sellest rääkimata, et lõhna järgi tuvastan, millal helix pircing korralikku puhastamist vajab ja laboris tualetis käimine on lõhnainete tõttu paras katsumus.. head isu, kokandusblogi..)
Cheers,
Hedi
