Peen maisijahu + tiba õli + vett + soola kuivaks taignaks kokku mätsutada. 2 cm diameetriga taignapallikesteks. Kahe sileda plastiklõikelaua vahel lapikuks (kuskil 3-5 mm paksud 7-10 cm diameetriga kettad). Kergelt õliga eeltöödeldud kuumale grillplaadile. Mõni minut ühelt, mõni teiselt poolt, klapib kõiksugu Mehhikosugemeliste toitude juurde leiva asemel. Pole gluteeni, pole laktoosi, pole suhkrut.
Notabened:
Jämedast maisijahust (nt jahvatatud popkorn) saab kah, aga maitse teine ja tainas ei tee nii hästi koostööd.
Vee ja õli koguseid ei tea öelda, silma järgi käib. Aga alati kulub vähem, kui arvatud.
Krobeline (sh. noalõigetega) plastiklõikelaud võtab taigna kinni, jube jama.
Mul kaks "tutikat" imeõhukest läbipaistvat sajajeenika plastlauda, näeb, mis teeb, ja piisavalt, noh, plastilised, et saab sõrmedega tunde järgi ühtlaseks mudida.
Cast-iron (misasi see maakeeli on kah...) plaat, paras pirakas, katab kaks gaasipliidi auku ära. Tõesti ainult minimaalselt õlise salfaga hõõruda enne kõige esimest tortillat, rohkem pole vaja, ei hakka kinni. Normaalsetel inimestel on muidugi pannid. Ja soovi korral rohkem õli.
Krõbedusaste väga tuunitav - palju õli taignasse ja pannile, kui kuum plaat on, kui kaua küpsetada.
Cheers,
Hedi
