Takenoko, otsetõlkes bambuselapsed, on üks igavesti lahe toit. Kasvavad nii.
Ise metsast korilenud ei ole, ja kuni mõni elu-loodusetark Jaapani vanaema käevangu ei võta, ilmselt ei ürita ka - pidada erinevaid sorte bambust olemas olema, mõni söögiks parem kui teine. Seega seni olen tarbinud kas marineeritud-konserveeritud kujul või juba valmis söögi osana (wokid restoranides, ramenilisandid, K tehtud hautises jne). Alati väga maitsenud. Ja nüüd sattus paar värsket jurakat poes näppu, niiet...
Juhend:
Loputa bambusesarv kergelt üle.
Koori kaifilt karvased pruunid vahelduvlehed ükshaaval maha. Sest lõbus on. (Pmst saab vist ka pooleks lõigata ja korraga paksu kihi maha tõmmata aga...)
Lehemägi kompostiks. (Ilmselt annaks midagi muud ka teha nendest, kuivatada ja meisterdada vmt, aga pole veel motivatsiooni olnud uurida.)
Alles jääb söödav valge "südamik".
Koorides tipu poole jõudes saab järgi jäänud lehemassi korraga maha väänata. Jälle lõbus!
Lõika alumine (kuivetunud ja must) ots ja kõik pruunid-lillad täpid-laigud maha.
Loputa ja lõika südamik pooleks. Rõõmusta laheda vaatepildi üle.
Ära toorelt söö - kergelt toksiline.
Keeda pool tundi madalal tulel veidi soolatud vees. Muutub küpsedes kollaseks.
Viska keeduvesi minema ja loputa. Nagu seeni kupataks - elimineerib ebasoovitavaid aineid ja mõru maitse.
Kui otse süüa plaanid, keeda, kuni testides bambus pehme (ehk võib suurusest ja lõigutuse astmest olenevalt rohkem kui 30 min aega võtta). Serveeritakse sageli veerandikena, sest ilus on.
Kui pikemalt säilitad (külmutatult) ja/või muusse toitu (wokid, hautised vmt) lisad, tasub (enne või peale keetmist) ära viilutada ja võib vabalt veidi krõmps jääda (aga 30 min keeduaega ikkagi!) - küpseb sihtmärktoidus lõpuni.
Cheers,
Hedi
