...hommikul postkasti kontrollides sealt vastu vahtiva geko leiab (seal ilmselt hea soe ja kuivapoolne, ma kujutan ette).
...füsioterapeudi ukse taha jõudes selgub, et moraalseks toeks on rändämblik rattal kaasa sõitnud (oli ööga ikka väga korraliku mitmekorruselise elamise võrgustanud, sõitis kenasti koju tagasi ka pärast muidugi).
...tagasiteel töist metsmesilast kohtab (niiniinii haruldaseks jäänud nad, nuuks).
...mõni kvartal sealt edasi süsimusta valvurkassi teretada saab (vinge punase nahk..ee..harness'iga posti küljes, saba kenasti varvaste ümber, igat möödujat hindamas, samal ajal saabunud vahva postiljon pidas tegelasega terve jutuajamise maha).
...veel paar pööret hiljem pidurit tuleb panna, sest paar turteltuvi otsustasid just sel hetkel üle tee jalutada (ju siis park-aiakene ühel pool ei pakkunud enam piisavalt pinget).
...ootamatult jäneste kodu üles leiab (eelmine kord said nemad juba mainitud).
..tolmuvannist lõbusa varblase leiab.
...õhtuse peale-sööki-videovaatamise keskel seina tagant kurrumist kostab, kontrollima minnes kohalik kass otsustanud on, et tema on nüüd äkitselt oma, mitte ei jookse minema, nagu seni (ühtlasi sai sada aastat tagasi tänavakassidega sõbrustamiseks hangitud kassikrõbinatele otstarbe, yey).
...kõikvõimalike veidrate putukate-liblikate-öölblikate-lindudega kokku puutub (ja/või fotografeerida saab).
Ahjaa, ja piimatoote-sojatoote-jahutoote-maisi-küpsetuspulbri-suhkru-vabad pannkoogid kiideti ka tiba laiema ringi poolt heaks. Ehk et külalised käisid.
Cheers,
Hedi
