Kuna iga viimane kui üks "crunchy" poesnäkk sisaldab vähemalt kolme keelatud nimekirja toiduainet, on käsil järjekordne fine-teeme-siis-ise missioon. Loe: hankisime kuivatuskapi. Siiani on selgunud, et:
- väiksem, kui pirakas 12-võreline masin oleks suhtkoht ajaraisk - häält teeb niikuinii sama pikka aega ja kuumutamiseks-ventileerimiseks kulutatav energia ei ole toodangukogusega võrdelises seoses, niiet...
- hankisime metall-klaas variandi - plastikmasinaid ei usalda, isegi kui need idee poolest food-grade materjalidest tehtud olema peaksid, niikuinii Hiina päritolu ja noh...
- daikon on kuivatatult !täiesti! söödamatu, redis-kaalikas-eiteamisasi sisuliselt ka
- kartulite puhul sõltub krõpsude headus sordist ja mõned muudavad värvi - osad läksid mustaks, osad punaseks, katsetatutest vaieldamatult parim oli Hokkaido Golden May Queen (mis kohalikus kirjapildis piisavalt jabur välja näeb, et jupp aega läks, et välja raalida, millega tegu)
- kõrvalsaadusena selgus, et kartuleid saab siin Mercari ehk odav-neti-oksjonisaidilt otse farmeritelt postiga tellida - raudselt edaspidi kavas... huvitav, mis muid saaduseid leiab sealt...
- bataadid kuivatatult super, porgandid head, kabocha meh ja renkon üsna maitsetu, aga välja näeb ülilahe, niiet kaunistuseks siis?
- sibul on üllataval kombel mega, aga tuleb õigel ajal välja võtta, 30 min hiljem juba kõvasti nirum, ahjaa, ja sordist sõltub ka väga - värske kevadine mahlane valge sibul läheb supermagusaks, tavaline aasta-ringi saadaolev paksukooreline pruun kibedaks (muidugi ka võimalik, et kuna need algusest peale kuivemad, siis "küpsetasime" üle, oleks pidanud varem välja võtma), aga tatrale lisada jne sobib tekstuuriks ikka
- ühtlasi mul ikka päriselt sibulatalumatus, aga õnneks vist ainult välispidine - mis siis, et D puhastas ja lõikus, ma hoopis teisel korrusel, puhtalt õhus olevast essentsist silmad ja kurk päev otsa valusad... oeh, tüüpiline
- lootosejuurikas on "the most resonant vegetable ever"
- kapi otsas ja välisküljel saab töö käigus poolkuiva kraami nagu saialilleõielehti või nt käterätikuid kuivatada
- ühtlasi toimib toasoojendajana - talvel mõnus, suvel.. uhh
- soolaste krõpsude tegemiseks piisab, kui viilutatud juurikad korraks soolvette (1teelusikas 500ml vee kohta) kasta, piisavalt "kleepub" külge, et peale kuivatamist maitset anda, pikemalt leotada pole vaja
- banaanid kuivavad kaua ja ilge ligane mässamine on, tulemusel kergelt fermenteerunud maitse, aga käib kah, vähemasti pole õlised-lisasuhkrused, nagu poekraam
- muud puuviljad tulevad ilmselt millalgi edaspidi katsetamisele, aga natuke nagu raiskamisena tundub neid mitte värskelt süüa
- soovitused kuivatamiseks rahvalt on veel: tomatid, seened, küüslauk
- ja masinaga kaasa tulnud buklett väidab, et merangue-tüüpi küpsiseid.. ee.. beseed vist siis... saab ka teha
- ja paistab, et üks suurim tarbijaturg on koerapidajad - kasutavad organite jm jääkproduktide loomale näksideks kuivatamiseks
- inimtarbimiseks peaks muidugi ka lihakraami kuivatada (cured meat/fish, jerky) saama, aga sel juhul peab korralikult välja uurima, et kui kaua ja mis temperatuuril ja mis lisanditega ohutu toidu saab
- ahjaa, ja temperatuur, mida kapp näitab, on vahelduva eduga 40 kuni 10 kraadi mööda - suht kasulik, et vana suitsutitermomeeter näppu jäi ja kõrvaltöö leidis
- tbc
Cheers,
Hedi
