500g peekonilaadset liha
2 porgandit
2 muna
1/2 küüslauku
1/2 tassi piima
1/2 tassi kaerahelbeid
2 supilusikatäit cajun maitseainesegu
värsket musta pipart
soola
... kokku annavad kotlette üheksaks eineportsuks.
Tiba jabur saamislugu küll. Pahkluu käitub pahasti jälle, st viimase poeskäiguga tuli ühe jalaga rattal vändates hakkama saada. Tulemusena oli pea väga laiali otsas ja järgneva päeva toidukraami unustasin hoopistükkis ostmata. Tagasi supermarketisse põrutada jalg ei kannatanud; idee parajasti 3 km kaugusel pargis toimuvale festivalile minna ja sealt miskit söödavat hankida kukkus samal põhjusel läbi; D'd ei saanud ka poodi saata, sest ta oli parajasti suutnud sama lombakaks hakata, kuigi saavutas selle minust erineval meetodil; ja konbinitoit, mis lähemal saadaval, kõlas ka mittesoovitavana.
Seega kaevasin sügavkülmast mingid paksud 'peekoni'viilud välja, mis aga hilise stardi tõttu lõunat valmistama hakates alles pooleldi jääs olid. Mis seal ikka, munadega koos köögimikserisse, et teeb libahakklihaks... Pole päris õige masin selleks tegevuseks, tuleb tunnistada. Kohati oli tulemliha suurte kamakatena puutumata, osaliselt muundus aga heleroosaks pastaks, millest hästi vorste teha saaks, ma kujutan ette. Noh, ja siis jäi kogu kraam sisuliselt mikserikannu kinni. Ilmselt peaks tänulik olema, et ilmad külmemad ja seega toas jahedam, kesksuvel oleks see värk mikserisse ära ka veel küpsenud (jah, meil piisavalt võimas vitamix, et pmst saab erituva kuumusega selles toitu kuumutada - püreesupid on soovituslikud). Igatahes, peekonirasvane liha + mikser ei ole parim kombinatsioon.
Kui suurem enamus sellest siiski konteinerist eemaldada õnnestus, viskasime porgandid, küüslaugu ja veidi piima asemele, et järelejäänud massi veidi vedelamaks ja koostööaltimaks (aldimaks?) muuta. Toimis, võitsime toidu tagasi. Ainult see jama, et lisatud juurikad said nüüd kaugelt liiga lühikest aega mikseriteradega tutvust teha ja jäid lõppproduktis ka suurte jurakatena.
Igatahes, lihakraam sai kaussi ja maitsestatud; tekstuurilisajaks/niiskushoidikuks paar minutit piimas leotatud kaerahelbeid sinnasamasse. Lisaõli nende kotlettide praadimiseks vaja EI olnud, sa nuga, see peekon ikka...
Aga kokkuvõttes kukkusid väga mõnusad välja! Ja said järgmiste päevadega söödud a) riisiburgerina b) praeriisiga c) riisikausis d) naaniburgerina.
Pidevmuundumises kokandusprotsessi jooksul omandas toode ühtlasi rekordilised neli nime, millest praegu paar päeva hiljem meeles pealkirjaks kasutatu - ju oli siis kõige õigem.
Oh, ja paksust külmast rasvakihist, mis lihamassist mikserisse maha jäi, sai lahti superlihtsalt: nõudepesuvahend ja soe vesi kannu, minut aega mikserdada ja voila. Oleks kööki pannilt laiali pritsunud õli, porgandijuppe, küüslaugukesti jamidaiganes ainult nii lihtne kasida olnud...
Tagantjärgi tark versioon, mis tegelikult suurema jamata samas situatsioonis toimima peaks: suurem mikserikonteiner, alustada aedviljadest, siis lisada väiksemateks juppideks lõigutud !väherasvane liha, kaerahelbeid leotada pikemalt või soojemas piimas.
Cheers,
Hedi
