Kaks nädalat tagasi olid miinuskraadid ja sadas rahet. Üleeile, 31. märtsil oli väljas 28.1 C sooja (kogu ajaloo rekord, jah). Pole ime, et lisaks taimedele (tulbid ja hüatsindid mul kõik nt 50cm asemel 10 cm pikkused, aga sellest hoolimata sujuvalt õitsevad, aastaringsetest maasikatest, roosidest ja saialilledest rääkimata) on ka enesel juba täiesti sassis, mis aastaaeg parajasti on. Kuuldavasti olid munadepühad just. Aga tänane õhtusöök sai... noh...
Aurutasin kartuleid ja tegin karrimaitsestusega liha-aedoa jahukastet, värskelt valmistatud soolakurgid kõrval. Ja kogu kokkamise aja käisid neelud köögiaugus poolkogemata tallel oleva jõuluglögi järgi. Möödaminnes, plaanimata tegin ingveriteed (keev vesi, sügavkülmast värske ingver ja lusikatäis mett), sest kellaaeg päris tee jaoks liialt hiline ja tahtmine oli millegi maitsekama, kui palju kuuma vee järgi (mis enamasti õhtusöökidega kaasub). Alateadvus vist tegutses ka omapäi, sest kastme maitsestus klappis selle ingverijoogi ja lõpuks ka päriselt välja kaevatud vürtsiveiniga ideaalselt.
Ja kõigest eelnevast täiesti teadmatuses oli D meile söögikõrvaseks meelelahutuseks Kongen befaler'i spets-jõuluepisoodi välja otsinud. Niiet nüüd mul kummitavad lihavõtete ajal, kui siin lapsed (üli)kooliaastat alustavad, ligi 30 kraadises kuumuses ja kirsiõite meres surfates jõululaulud...
Cheers,
Hedi
