Head seda aastat kõigile... mind on see uue aasta soovimine alati kergelt imestama pannud, kui juba algas, siis on ju käimasolev aasta nagu iga teinegi, get with them times people... ütleb inimene, kes siiani aeg-ajalt kuupäeva reale aastat 2010 vmt kirjutama kipub.
Igatahes kangesti tahaks siia midagi Jaapani aastavahetusetoidust kirjutada, sest nagu igaks muuks aastaajaks ja pühaks jne, on siin ka aastavahetuseks välja kujundatud traditsioonilised asjad, mida igaüks sööma peab. Probleem on selles, et suutsin neid lennukalt ignoreerida. Aga kui jutte uskuda, siis väga paljust ilma ei jäänud, äkki kuuleb sellest millalgi ka siit.
Niisiis minu traditsiooniliste toitude katsetamine piirnes sellega, et haarasin oma kohalikust templist poekottidega mööda jalutades müügiletilt ühe magusasse maasikamaitselisse karamellkesta kammitsetud maasika, pulga otsas (miks mulle alati selle peale, kui miski pulga otsas on, rotid pähe tulevad... muuseas, kui keegi sellest vihjest aru saab, siis ta meeldib mulle by default, you're welcome), lõhkusin selle karamelli terava servaga oma keele ja leidsin, et piinamata maasikad on ikka parem variant.
Aga muidu kujunesid minu aastavahetusetoiduks pontšikud. Ja mitte sellised tavalised, vaid uhked erinevate glasuuride ja täidistega USA võmmipontšikud.. nämm... must resist..
Ühtlasi leidsime siitsamast ühika lähedalt Itaalia restorani, kus pakutakse päris mõistliku hinna eest päris juustu meenutava tootega päris korralikku pizzat ja päris mõnusat Lambrusco't ;).
Oh, ja kuna mul sai kõrini ühika üldkasutatavate pannide kooruva tefloni näol enese mürgitamisest, siis haarasin Shin-Okubo'st (kohalik Korea-town, õppige parem nimi ära, kahtlustan tugevalt, et see pole mitte viimane kord, kui seda mainin) läbi jalutades uue panni. Ja maksin selle eest alla 600 jeeni.. see siinne hinnapoliitika on vahel ikka müstiline.
Cheers,
Hedi
Hedi
