Kui kõikvõimalikke marineeritud tooteid on siin jalaga segada, siis hapukurkidest ja konservhernestest tunnen küll tõsist puudust. Poest ei saa, tuleb ise teha ;).
Värsket hapukurki on varemgi tehtud, sõpradel degusteerida lastud ja komplimendid vastu võetud, seega julgen soovitada küll.
Vaja: värske kurk, sool, vesi, mustsõstralehed!, värske till (kõige varte ja õitega), küüslauk, (misiganes vürtsid, mädarõigas, ingver, köömned, tšilli, kirsilehed, leivatükid, äädikas vmt).
Kiirjuhend: pese koostisosad ära, keeda vesi, improviseeri kogustega, ainult soolasust kontrolli kindlasti ja viska kõik koostisosad koos kuuma veega mingisse anumasse... ära siis kurke unusta. Lase seista. Mida soojemas keskkonnas hoida ja mida väiksemaks kurgid lõigata, seda kiiremini süüa saab. Kui piisavalt hapnenud, pane külmkappi, et kõikvõimalik biokeemia piisavalt aeglustuks ja perfektne seisund säiliks.
Kuna Jaapanis pole enamust eelmainitut kuskilt võtta ja mustsõstralehtedest ja tillivartest võib vaid unistada, tuleb improviseerida. Minu variant siis: pöidlajämeduseks lõigutud kurgid, potitäis keevat vett, hunnik küüslauku, soola, paras ports sushiäädikat, kimp peterselli ja siis mingi magic salt nimelise segu lõpp, mis sisaldas soola ja erinevaid ürte, sealhulgas ka paar tera tilli. Kogu asi kuuma vette ja seisma. Esimene ports kurke sai juba 3 tunni pärast pintslisse pistetud, ülejäänud korjasin marinaadist kuskil 8 tunni pärast välja ja maitset oli küllaga. Muidugi, mida kauem, seda kangem, ent mul oli neid kiirelt laiali jagada vaja. Karbi tühjenemise kiiruse järgi otsustades (ja seltskonnas oli muuseas vähemalt 4 inimest, kes teadsid, misasi õige värske hapukurk on) kukkus välja küll :). Linnuke kirjas.
Kuna Jaapanis pole enamust eelmainitut kuskilt võtta ja mustsõstralehtedest ja tillivartest võib vaid unistada, tuleb improviseerida. Minu variant siis: pöidlajämeduseks lõigutud kurgid, potitäis keevat vett, hunnik küüslauku, soola, paras ports sushiäädikat, kimp peterselli ja siis mingi magic salt nimelise segu lõpp, mis sisaldas soola ja erinevaid ürte, sealhulgas ka paar tera tilli. Kogu asi kuuma vette ja seisma. Esimene ports kurke sai juba 3 tunni pärast pintslisse pistetud, ülejäänud korjasin marinaadist kuskil 8 tunni pärast välja ja maitset oli küllaga. Muidugi, mida kauem, seda kangem, ent mul oli neid kiirelt laiali jagada vaja. Karbi tühjenemise kiiruse järgi otsustades (ja seltskonnas oli muuseas vähemalt 4 inimest, kes teadsid, misasi õige värske hapukurk on) kukkus välja küll :). Linnuke kirjas.
Herneisu on mul ka niisama täiesti konstantne seisund, ent kui ikka korralikku kartulisalatit teha vaja, muutub konservherneste olemasolu suisa kriitiliseks. Ja vot neid pole siin tõesti kuskilt võtta. Kurtmise peale soovitati külmutatud herned soolaga ära keeta. Katsetasin muidugi järgi ja sain oma tohutuks üllatuseks tulemuseks äärmiselt mõistliku asja.
Vaja: külmutatud herned, vesi, sool, suhkur ja sushiäädikas. Vesi maitse järgi parajalt soolakas-magusaks timmida, herned sisse ja pooleks tunniks keema. Pärast võib kogu täiega jahtuma jätta ja konservivedelikule sarnaselt nahka pista. Nämmmmma!
Cheers,
Hedi
Vaja: külmutatud herned, vesi, sool, suhkur ja sushiäädikas. Vesi maitse järgi parajalt soolakas-magusaks timmida, herned sisse ja pooleks tunniks keema. Pärast võib kogu täiega jahtuma jätta ja konservivedelikule sarnaselt nahka pista. Nämmmmma!
Cheers,
Hedi
