Võtsin uudise, et Tsink Plekk Pang Tartust ära kaob vastu paraja kurbuse ja rõõmu seguga, neist esimesega, kuna "noh, see on juba peaaegu et alati seal olnud ja no kuidas siis nii, et enam ei saa Pange minna...", neist teisega, kuna viimased paar korda, mis seal käidud sai, hakkas ooteaeg küll juba dekaadile lähenema, hea veel, et toolid mugavad olid...
Aga kui nüüd sinna asemele plaanitavat Asian Chef'i filiaali saaks kuidagi Jaapani ja Korea toitu pakkuma meelitada... (India, Nepaal ja Hiina peaks vist mingil määral esindatud olema, kui mälu ei peta.)
Aga praeguse kirjajupi motivaator on hoopis tunne, et ma lahendasin Hiina toidu (ärge te nüüd jumala pärast arvake, et ma tegelikku Hiina toitu teha oskan... või et mul õrna aimugi on, millega selle näol reaalselt tegu on... või et päris Hiina toitu üldse kuskilt Eestist või tegelikult üldse suuremast osast maailmast saab... või ärge sellest, mida kohe kirjutan, ühelegi mu hiinlasest tuttavale hingake... get the point, right...) müsteeriumi, milleks on loomulikult sojakaste, suur kogus mett, mis annab konsistentsi ja kastme põhja, ja punane paprikapulber, mis annab värvi. Ehk siis nagu öeldud, pole tegu päris asjaga, aga teadmatud annab ära petta samamoodi, nagu basiiliku - oregano ja tomati kooslust vabalt Itaalia toidu pähe müüa annab ;).
Cheers,
Hedi
Ps... taipasin äsja, et mul pole enam õrna aimugi, kas peaksin siinkohal maade nimedes suurt või väikest algustähte kasutama. Neetud.. kontrollisin ja pidin kõik ära muutma. :(
