2016-04-05

ただいま、戻りました、日本!

Ehk siis läks elu-elukene sedapsi, et sattusin tagasi teisele kodumaale ;)

Ja tõepoolest, kuigi wow-efekti esimeste päevade jooksul just liialt palju esinenud ei ole, siis äratundmismomente jagub kuhjaga. Niiet miks ka mitte pöörduda tagasi ka koduste keeleharjutuste (loe: küllaltki mõttetute blogipostituste tegemise) juurde...

Esiteks: KAS MA JUBA OLEN SEITSE KORDA RÄÄKINUD, KUI VINGED ASJAD ON JOOGAUTOMAADID? Meeles pole, kontrollida ei malda, aga ütleme nii, et pooled esimese päeva toidushopingu tulemitest pärinesid sealt: sidruni- ja piimatee for the win! Ülejäänud "pool" koosnes sedapuhku sellest nämmmmmmmmust toore välimusega saiakesest (mis tuletas mulle meelde kontrollida postitusi, mis eelmisest korrast pooleli, ja oh-sa-poiss, neid ikka jagub... ärge siis imestage, kui mõni vahele hüppab... ajarändurlus pidigi päris nõutud supervõime olema) ja ülimuhedast tänavanurga munapoest veel muhedamalt jaapani vanapapilt ostetud tohutu suurest tamagoyakist ehk kergelt sojaga maitsestatud paksust omletirullist. Megaks osutus ka toidu pakend: läbipaistvusele kalduvalt õhuke puidukiht, mis pakkepaberina kasutusel.

Seega hüvasti ja tere taas, nagu ikka. (Ühtlasi, nii võimatu, kui see vaid üürike aeg tagasi tundus, leidub isegi minul meeleseisundeid, kus aju hakkab toimima mingi eriskummalise sõelana, kus mõtted sõnastuvad värsiridadena.. siit edasi on ?huvitav avastada, et mõni neist ridadest pärineb ammu loetud lemmikirjanike raamatutest, mis ühest küljest paneb korraliku põntsu teemal "arvasin-et-olen-loov", aga teisest küljest võib viia äärmiselt põnevate wikipediaartikliteni, mis more-or-less võtavad kokku suurema osa mu maailmavaatest (olgugi, et peamiselt selle spirituaalsusele kalduvast osast).)

Cheers,
Hedi