Täielik šokk tabas täna arutledes, et miks (et mitte üldistada ja stereotüüpne olla) mõni jaapanlasest isend isegi pühapäevahommikustele moosiga pannkookidele, pastaroogadest või kartulisalatist rääkimata, riisi juurde tahab, sest muidu polevat päris söök. Olen alati mõelnud, et see on sama, kui meil sööks peatoiduna näiteks riisi kastmega ja siis paneks sinna praekartulit peale, et täisväärtuslik eine kokku saaks. Kõlab veidralt, kas pole. Noh, välguna selgest taevast (või pigem M'i poolt pillatud lausest) sai selgeks, et probleem selles, et olen seni auke ja aiateibaid võrrelda üritanud. Riis pole mitte kartul. Riis on leib. Makes more sense now?
Hitokuchi ehk one-bite ehk üheampsukoogid võin ka nüüd enesele trademarke'ks võtta vist. Paari laborisünnipäeva kokkulangemise tõttu tuli nimelt hull idee kõigile pannkooke teha (kolmas kord vist nii suurele seltskonnale). Noid on aga teadupärast taldrikute-nugade-kahvliteta seminari ajal kole rasvane süüa. Lahendus: kõik koogid teha hambaorgi ja ühe ampsuga söödavaks... Kuna taigna, sedapuhku targu kausis valmis segatud versiooni, pudelisse villimise katsetusest loobusin väga kiirelt, tuli miskit muud välja mõelda. Kulbiga mööbeldades oli kogu pliit tainast täis ja koogid said ikkagi poole panni suurused, kuna need taignatilgad, mis sinna piinliku püüdlikkusega jaotasin, osutusid hoopis lärakateks, mis järgmisel hetkel kõik kenasti panni keskele kokku jooksid. Lahendus:
Hitokuchi ehk one-bite ehk üheampsukoogid võin ka nüüd enesele trademarke'ks võtta vist. Paari laborisünnipäeva kokkulangemise tõttu tuli nimelt hull idee kõigile pannkooke teha (kolmas kord vist nii suurele seltskonnale). Noid on aga teadupärast taldrikute-nugade-kahvliteta seminari ajal kole rasvane süüa. Lahendus: kõik koogid teha hambaorgi ja ühe ampsuga söödavaks... Kuna taigna, sedapuhku targu kausis valmis segatud versiooni, pudelisse villimise katsetusest loobusin väga kiirelt, tuli miskit muud välja mõelda. Kulbiga mööbeldades oli kogu pliit tainast täis ja koogid said ikkagi poole panni suurused, kuna need taignatilgad, mis sinna piinliku püüdlikkusega jaotasin, osutusid hoopis lärakateks, mis järgmisel hetkel kõik kenasti panni keskele kokku jooksid. Lahendus:
- supilusikatäis tainast koogi kohta
- korraga 6-8 koogikest pannil
- lusika taignakaussi uppumise vältimiseks eelnevast taignane kulp kaussi lusikahoidjaks jätta (lusikas lihtsalt selle sisse sabad lapiti toetada)
- pliidipesuvajaduse vähendamiseks panni laadimisel lusika alumine pool vastu taignakausi siseserva puhtaks tõmmata
- samal eesmärgil õli pigem säästlikult lisada, nii iga nelja pannitäie järel törts keskele ja panni edasi-tagasi raputada, läheb kõige paremini laiali
- siiski piisavalt õli, et mõni serv krõbedaks ja korbruliseks ajada
- plastiktangid on sõbrad ;)
- väike kogus küpseb kiirelt, st kaugele minna ei maksa, kui pigem heledad koogid maitsevad
- tainas piisavalt vedel, et kõveraks tõmmanud pannil vahvaid voolavaid kujundeid saaks
- poole küpsetamise pealt taignasse piima/vett lisada, kipub teine muidu paksuks ära tõmbama
- koogid kaanega karpi, et ära ei kuivaks, ja kapinurgale jahtuma
- järgmisel päeval ootamatult oma tooli alt koos mitut sorti moosiga välja võluda ja üllatunud nägusid nautida
- lisaboonus, kui keegi tuleb ja ütleb, et tal täna selline eksperiment, et lõunat sööma aega pole minna ja et koogid päästavad päeva
Hedi
