Elu otsa maisivihkaja käis poolkurnatult poes, ostis töö kõrvale salati, piinlikult valides, et kõige maisivähesem saaks (siin on toorsalatitega see hea komme, et kõik koostisosad pannaks kui mitte just päris eraldi sektoritesse, siis igatahes ühte hunnikusse kokku - annab võrrelda ja valida küll). Nokkis kõik terad pulkadega ükshaaval salatikarbi kaane sisse, siis mõtles "Hmm.." ja pistis viimase tera suhu. Siis kallas kõik terad uuesti salatisse tagasi. Moraal: kui ei meeldi, proovi mõne aja pärast ja/või teises kontekstis uuesti.
Meeldivaid asju muidugi ka. Eriti kui tegu näiteks kuuma grillsuitsubataadi ja šokolaadiga kaetud ananassiviiluga enne mida oled peale 9st alates non-stop laboris istumist kell 23 külma trotsides pimedas üle mäe templifestivalile roninud. See ettevõtmine tegelikult saab üsna kümme punkti: kottpimedas mäkke ronimine; vahelduseks värske õhk ja liikumine; hea seltskond; avastus, et sisenesime templialale tagantpoolt ega pidanud seega 3 tundi järjekorras seisma; lõke, täitsa päris ja sama suur, kui kõige suurem jaanituli, mida näinud olen; inimmassis ainsana vastuvoolu liikumine; vabatahtliku tuletõrjuja naljad; õnnemünt tagasi tulles tänavalt; õhtu-öö jätkamine õdusas baarinurgas punkmuusika ja toorjuustupallidega; no ja bataat-ananass muidugi.
Üsna selge märk ületöötamisest - valada piima müslipakki. Ja siis kaks minutit hiljem sellest rääkida üritades öelda, et valasid müslit piimapakki... kuidasiganes too ka võimalik olema peaks.
Konbini'des müüdavat toitu olen kindlasti kiitnud, aga puhuti võib seda vist korrata. Rabasin üks päev sealt ühe esimese ettejuhtuva pasta, mingi tomatikastme ja singiga variandi, parmesanipuru veel pakikesega külge kleebitud. Kuna kodumaal saaks sellise asja pähe ilmselt midagi väga hirmsat ja kuivanut, siis tabas paras šokk, kui asi maitses täitsa mittepastarestorani pasta moodi. Ehk siis väga kõva keskmine. Valmistoidu eest. Wow
Üsna selge märk ületöötamisest - valada piima müslipakki. Ja siis kaks minutit hiljem sellest rääkida üritades öelda, et valasid müslit piimapakki... kuidasiganes too ka võimalik olema peaks.
Konbini'des müüdavat toitu olen kindlasti kiitnud, aga puhuti võib seda vist korrata. Rabasin üks päev sealt ühe esimese ettejuhtuva pasta, mingi tomatikastme ja singiga variandi, parmesanipuru veel pakikesega külge kleebitud. Kuna kodumaal saaks sellise asja pähe ilmselt midagi väga hirmsat ja kuivanut, siis tabas paras šokk, kui asi maitses täitsa mittepastarestorani pasta moodi. Ehk siis väga kõva keskmine. Valmistoidu eest. Wow
Cheers,
Hedi
