Kerge papagoilusega riskides kordame üle: originaalne sushi ehk nigiri (にぎる - kokku pigistama) koosneb riisipallist ning sellele asetatud millestki.
Maki (まき - rull) on üldiselt norilehesse keeratud eelkõige lastele mõeldud sushi.
Temaki (て - käsi) on väiksesse norilehte laotud riisi ja muu kraami kokku pigistatud versioon.
Kuigi grillkala- ja veiselihasushi mind jätkuvalt iga natukese aja tagant koostoimes sushitaldrikute eest kapselmänguasju väljastava aparaadiga Kurasushi restorani tõmbavad, siis sealt väljaspool jooksen selle toidu eest nagu mees muiste... ee... naine. Eelmise nädala lõpuni siis, see tähendab. Nimelt põikasin peale pühapäevast vässväss-tööpäeva plaaniga piima-, plastikjuustuvarusid täiendada kodulähedasse Frescosse sisse. Veidi aega klaasistunud silmadega lettide vahtimist ja komistasin karbikese otsa, mil peal ilutsev roheline silt: tamago daisuki sarada maki (たまごだいすきサラダまき), otsetõlge: "väga armastan muna, salatimakisushi". Noojah, norit ega toorest kala ei paistnud niiet mõeldud-tehtud, korvi ja tulema. Selgus, et tõepoolest oli tegu õhukeste munalehtede (ärge ainult küsige, kuidas sellised saab, tahaks isegi teada) sisse keeratud sushiga. Omapärasel kombel sisaldas see toode, mida sildi "salat" tõttu omas peas taimetoitlastele mõelduks pidasin, küll ka vorsti ja makrat. Hehe, nojah, eks vorst, siinne eriti, kuulugi peamiselt jahutoodete (ja no nisu on ikka veel taim vist, sellest olenemata, palju teda aastasadade jooksul eiteamilleks aretatud on...) hulka. Makrat oli aga meeldivalt vähe lisatud, seega kogu asja maitset see ära rikkuda ei suutnud. Ühesõnaga õhtusöök check.
Cheers,
Hedi
