Mis ühendab eesliiteid an-, niku-, choko-, matcha-, pizza-, karri-, satsumaimo- jnejne? Kõik on alternatiivid aurutatud saiakesest - man'ist, mida talveperioodil igast konbinist külmunud sõrmede sulatamiseks saab. Nüüd võin sinna nimekirja ka pudingi panna, sest eile hilisööl just seda sisaldava variandi otsa sattusin. On paremaid, aga originaalsuse eest punktid igatahes.
Šampanjajäätis? Miks ka mitte, I guess, aga taaskord, on paremaidki.
Ministopi spicy chicken on tõepoolest g e n i a a l n e, hakkan lõpuks aru saama.
See hetk, kui nii palju ühes kohas käinud oled, et omanikud pikema jututa millalgi keset ööd taldrikutäie pastat või kausitäie suppi 'on the house' näppu torkavad...
Mingit sojapiima-kakaovalgujooki sai täna hommikul maitsta. Pointile väga küll pihta ei saanud aga maitse oli suhtkoht kena, veidi meenutas kama.
Levitame sõltuvust. Tuleb välja, et on tegelasi, kelle jaoks röstsai veidikese margariini ja vedela meega täiesti uudne nähtus on. Minu teadmist mööda A viimase nädala jooksul peale sellega tutvumist suurt muud söönud ei olegi, haha.
Hobisid on ikka igasuguseid rahval. Astusin ükspäev M'i poolt läbi, vaevu mahtus seal treeningvahendite keskel ringi pöörama end ja nii suuri kaerahelbe-, datli- ja mingite spordijookide pakke/ämbreid ei ole ma küll iialgi näinud.
Muji cafe's käisime kah sõpradega peale Ghibli näitust. Idee iseensest vahva, et kandikulõuna, 950 yen, valid kaks sorti salatit, ühe sooja liha/juurikaroa, riisi tüübi ja misosupi saad lisaks. Aga esiteks portsud minu jaoks kindlasti liiga suured ja teiseks ei klappinud salatite maitsestus minu palate'ga kohe sugugi.
Aga need kaduvast poest (no lihtsalt ei olnud enam teist, kui sama teed tagasi läksime) saadud karinto manjud, mille olemasolust varem kuulnudki ei olnud ja mille nime vähemalt seitse korda üle pidin küsima, et siia üles kirjutada, ja mille templipargi päikeselaugus kinni pistsime, olid ilmselt ühed parimad asjad, mida viimasel ajal au süüa on olnud. Tihe, mitte liiga magus punase oa pasta sees, krõbe friteeritud taignakiht ümber - taevalik. Nüüd vaja Kyoto peale scoutima minna, Osaka nende varumiseks veidi kaugel siiski... Ehh, kuigi kuna Koreatown'i ei jõudnudki, tuleb varsti varude täiendamise eesmärgil üks käik jälle ette võtta niiehknaa.
Jummel kui mõnus on, kui vahelduseks normaalselt toitu ka nii saab, et ise meeletu tempoga muude asjade vahelt kokkama ei pea, eriti kui päevane sustenance eksperimentide vahepeal krõmpsutatud poole paki näkileibadega piirdunud on. Ja, ausõna, lubati küll, aga ei uskunud, et see tõesti niiii hea on: brokoli kergelt keeta, kanafilee praadida, ubade segu pannile, miskise erilise tšillipasta, soola, pipra (ja võimalik, et millegiga veel, ei tea, tegelesin kiirete asjadega samal ajal) maitsestada, riis vähese veega sinna otsa, segi ja assa.
Ühtlasi kukkus üritus juba valmis riisi riisikeetjas soojendada kolinal läbi, ei töötanud ei soojas hoidmise ega küpsetusrežiim. Peaks ilmselt veel torkima ja katsetama.
Aftereight (mis siis, et see konkreetne sünnipäevaks saadud pakk hoopis teist nime kannab, sisu identne) on endiselt geniaalne. Samad sõnad Mateus rose ja Hiiu torn'i šokolaadilikööri kohta.
Briti seltskonnamängud on kah vinged, eriti kui 'the dirty pint' mingi ime läbi täiesti mõistlikku kokteili meenutama juhtub.
Cheers,
Hedi
