Riskides papagoi olla - "Tee on mega!" Igasugune tee, alates sellest lubatud ja kohale jõudnud PuErh'ist, käies läbi siin müüdavad suhkruvabad pudelirohelised ja milk tea'd, pääsemata mööda sellest mustast suhkru ja piimapulbriga tassitäiest esimese asjana peale sisse magamist ja söömata grogina laborisse jõudmist, ja lõpetades kuuma ravimtaime-jääviilutatud ingverijuurika leotisega peale päev otsa pesuni läbimärja riietusega tööl elektrisoojeneval padjal istumist. Obsessed, me, no waaay! ;P
Ühistarbimise kapinurgale olid täna pesuehtsad eestilikud šokolaadimunad tekkinud, nämmunämmu. Aga ütleme nii, et Cadbury'ga võrdlust sellised seest õõnsad pallid väga ei kannata., think I've been spoiled.
Heh, ja kui jutt ümaratele objektidele läks, päääris lõbus on (muidugi jälle keset ööd) hambaorkidest ja kohalikest jellybean'idest (poiful nimeks ja ohsassssa, kui palju neid viimasel ajal kohanud) struktuure meisterdada. Heh, eriti kui minu omad kokku kukkumata isegi mõnda aega vastu peavad.
Hädaabi- (no ja/või ka puhtalt õndsusehetkede) toiduks on viimased paar nädalat laborikülmikus olnud K kodumaalt toodud rukki-seemneleivapäts, mida sealt siis viilu kaupa sulatan ja toorjuustukreemiga naudin.
Oh ja kaugelt tulnud asjadest rääkides, see PÄRIS baklava, mille S Palestiinast tõi ja mis mind ikka kohe mitu kuud ootas, oli ka täiesti ulmelisel tasemel hea. Njah, boonuspunktid muidugi selle eest, et nosida koos hoopis teisest ilma otsast külla tulnud hea sõbraga ja suhtkoht Kyoto lemmikbaaris sai. Muuseas juhtusin googeldades just selle maiustuse kalorisisalduse peale, haha, ütleme nii, et see kogus, mille ühekorraga kinni pistsin, andis laksust paari päeva jagu energiat kohe kindlasti.
Cheers,
Hedi