Noh, sai esimesel korralikul konverentsil ära käidud. Japanese Photosynthetic Society sthsth, neli päeva ja Sendai. Kohutava ettevalmistusperioodi ja kohapealse "kõik on vales keeles ja totaalselt mitte minu teemaga seotud, mistõttu ei saa mitte millestki aru" jätab suures osas vahele ja unustab võimaluste piirides ära ja keskendub sinna vahele pikitud megaägedusele. Ei ole hetkel grafomaaniahoogu peal, punktiteema enamvähem ajalises järjekorras:
- kahe päevaga on võimalik poster nullist valmis teha (sh detailsed joonised)
- powerpoint on geniaalne ja mitte ainult ettekannete tarbeks, ühtlasi olen vaikselt selle kasutamises meistriklassi saavutamas
- ei suuda rõhutada, kui kasulik on postriprinteri olemasolu laboris
- aga see on viimane kord, kui riidele trükitud postri puhul postritoruga mässan (pole aimugi, mismoodi seda tegelikult kutsuma peaks - tuunitava suurusega plasttoru, et suureformaadilised trükised ära ei kortsuks)
- hommikul esimese rongiga peale pooltteist unetundi katkise rattaga kohvriga nibinnabin lennule jõuda on üsna adrenaliinirohke tegevus
- täiesti absurdne on seejärel terve päev ettekandeid kuulates probleemideta ärkvel püsida
- võõras piirkonnas suvalisse sööklasse sisse sadamine töötab küll ;)
- ettevalmistusperioodi jubeduse valguses on selge, mis pakutavad söögikogused kohapeal täiesti hiiglaslikud on
- ei, välismaalasena inglisekeelse ja mitteseotud teemal postri kõrval seistes ei tule eriti keegi uurima, millega tegu
- miks pagana pärast autokorrektor sõna "postri" alla joonib??
- esimene õhtune 'social meet' pakkus segu täiesti jaburalt heast Jaapani ja läänelikust toidust - erilised boonuspunktid toorjuustupallidele, rullbiskviidile, angerjasushile (see on küpsetatud, aga kui tavaliselt hoidun, sest serveeritakse koos vintske naha ja häirivate luudega, siis see versioon oli täiesti ebaloomulikult suussulav)
- ja muidugi on alati lõbus, kui suvalised professorid piisavalt palju klaasi kallutavad, et kõigile saketeemalisi soovitusi jagama hakata
- ühtlasi on huvitav, kui sind ära tuntakse, isegi kui ka kõiki ajurakke ragistades meelde ei tule, kus imekohas tegelastega varem kohtunud oled
- konverentsi asukohad olid mõlemad ÄGEDAD! täiesti keset mittemidagit, esimene hoone oli ehitatud vanasse hobusekoplisse (yup, käisin jälgi ajamas), kõrval liivakanjon üsna olematu jõega, millesse siiski sisse kukkuda õnnestus, kõige oma postritoruga
- mainitud kanjon oli ühtlasi täis ämblikke ja golfipalle
- see eelmine selgus, kui laborikaaslase L'ga mingi pausi ajal siiber sai ja lihtsalt sinna sisse ronisime (props for climbers, there are not many, who can pull of what we did there... ja ohboyohboy, kui hea meel on, et ta tagasi on - on kellega kattuvaid muresid jagada ja õhkkond on niivõrd palju parem, et vaat et on isegi motivatsiooni tööd teha... been a while)
- tosse rongijaama tualetis meeletust mudakihist pesta on ülinaljakas
- loodus oli aga muuseas nagu Eestis, liigid ja üldilme täitsa tuttav, sajumpsus, kuidas oleks lihtsalt sinna ristikulappidele pikali visata ja päeva maha magada tahtnud.. mändide all istumas käisin ka ja tarnapuhmaid tervitamas samuti
- assa nuga, kui palju küpsiseid ja pudeliteed pintslisse pistetud sai
- pokemoni-teemalises airbnb's (mille broneerimine muuseas täielik peavalu oli) ööbimine oli kah väga lõbus kogemus... I need one of those balls!!!
- maavärin üle saja aasta
- esimene kord, kui poepudingi jaoks selle tillukese jublaka asemel korralikku lusikat pakutakse
- balancing act - torudel kõndimine, mina võitsin, haha, ah, mis tuletas meelde, et mingit žonglöörishowd sai ka natuke aega jälgida
- teine pool konverentsist oli ehtsas hiiglaslikus ryokanis, mille kirjeldamiseks suuremalt jaolt küll sõna kitš kasutaks
- aga kes pagana imeloom korraldab teaduskonverentsi kohas, kus seinakontakte on mõni üksik, wifi eksisteerib ainult fuajees ja isegi mobiilne võrk ei levi??
- asukoht ja vaade jõele, kui korraks aega jalutama minna oli, oli küll vinge.. nagu ka kuskile kergelt ära eksinult mingite samas seisus tädidega suhtlemine, või õigemini suutlikkus seda teha
- konn aiaposti sees, lmao
- noh, päris (loe: mäe seest päris ja väävlilõhnalise veega) onsenikogemus oli väärt küll, sedapuhku suuremaid apse ei teinud, eelmise korra õppetunnid kenasti meeles... õuebassein oli absoluutne lemmik, muidugi
- viie võõraga samas tillukeses tatamitoas ööbida ei peaks matkajahingele küll miskit olema, aga kui oled ainuke valge vares väga kombekate Jaapani tüdrukute hulgas, on kerge surve peal küll, isegi kui enamvähem keelt rääkida
- tore muidugi, et keegi oli, kes kõik need sada jummalteabmida lahti seletas, mida pesuehtsateks washoku hiigelsöögikordadeks pakuti - merejubedused jäid minust küll kõrvale, aga kõik hommiku- ja õhtusöögid tipnesid sisuliselt ülesöömisest tingitult tagasi tuppa veeremisega
- lõunaks aga anti bentosid, üks kahest täiesti raudselt parim, mida elus söönud (nelja eri sorti liha näiteks, seesamipallikesed... kõik muu on juba ununenud), alles ei jäänud teragi
- kokkuvõttes sai palju vajalikku kirjatööd tehtud kõige selle jooksul
- omiyageshopping kiire ja efektiivne, lisaboonusena suurepärase valikuga teepoe avastamine, kahju ainult, et seal korralikult süveneda aega ei olnud, paki honeybush'i ja rooibos't ja mate't ja leedriõisi rabasin jooksult aga...
- hehe ja samast pärit kõigemaitseliste jellybeans'idega sai ka pärast kodus pulli
- täiesti geniaalne vaateplatform lennujaama katusel!!! (appi, aga pidurdavad lennukid on hirmutavad)
- hiliselt lennult (firmaga, mis hilinemiste poolest kuulus) viimasele koju toovale rongile jõuda, on kah põnev
Hedi
