Varsti pea aasta tagasi sai koridorinurka emergency bag sisse seatud. Tead küll, ravimid ja nuga ja söögipulgad ja dokumendikoopiad ja veefiltrid jne, mis tõsises jamas evakueerudes kaasa rabada. Ja muidugi ka natuke söödavat. Aga vot mida, see oli küsimus. Valgubatoonid, loomulikult, aga soolast ampsu tahaks ju hädaolukorras ka vahele. Laheduseks oli pakk kodupoest leitud vinnutatud (vist on õige sõna - jerky noh) veiseliha.
Pool aastat hiljem tekkis muidugi idee see uuema kraami vastu välja vahetada ja vana pakk ühtlasi katsetamise eesmärgil kinni pista. (Ahha, sellest lõbust võiks ka kirjutada ju...) Mõeldud tehtud ja jesver, tegu parima kuivatatud lihaga, mida elus saanud olen. Ehk et varem pole ükski, mida maitsnud, kuskile kõlvanud, seega olen kogu seltskonnast kauge kaarega mööda kõndinud. Ei enam.
No ja loomulikult, kui veel mingid kuud hiljem sama tootesarja vinnutatud sea- ja kanaliha välja ilmus, sai suure hurraaga koju toodud. Kana sai esimesena ristsed - D tembeldas küll maitsetuks, aga mulle meeldis aga vaata et rohkemgi kui veis. (Mingil põhjusel paki kohta 200 yen odavam hind on lisaboonuseks.)
Seega ootused seale olid kõrged. Selle hetkeni kui imeliselt hästi avaneva paki ülaserva maha olin rebinud ja pimesi käe sisse pistsin. Sisse, as in mingisse rasvasesse kleepuvasse möksi. Õudukas kuubis. Maitse, neil vähesevõitu reaalse liha kohtadel, oli päris okei, aga pool kogu tootest oli tõesti lihtsalt (sulanud, täna väljas 44C) pekk.
Aga okei, ikkagi otse ära visata ei taha, kokkuhoidlikkusonväärtus või midagi. Seega:
Vinnutatud sealiha (100g) kääridega pisikesteks ribadeks ja kuumale pannile rasva väljutama. Sinnasamasse otsa pestud tatar (1.5 cups, neid Jaapani riisicupse, mitte USA lollcupse). 5 viinerit, mis sügavkülmas juhtusid olema, lõikudeks ja pannile. Prae, kuni tatar kergelt pruunistuma hakkab. Jah, just, prae ilma veeta tatart - ei muutu pärast totaalseks pudruks. Edasi, musta pipart, 500ml vett, 2 supilusikat sojakastet. Keeda kuni tatar pehme. Enne söömist lisa riivjuustu või hapukoort.
Ja selline oli eilne õhtusöök /tänane lõuna. Nämmunämmu.
Cheers,
Hedi
