Sügis käes, sügis käes, koeraokset saaajaaab!
Tagasivaade esimesele korrale, kui selle no-ikka-Ketasmaailma-tasemel-ebatõenäolise puuga kokku puutusin on siin. Ja kõigeteadja Wiki kinnitus, et ma seda lihtsalt välja ei mõtle, on siin.
Kiirülevaade:
- Liik on evolutsiooni mõttes jäänuk ajast, millest nii muutumatul kujul enam midagi alles olla ei tohiks.
- Seega ei ole ta sugulane ega sarnane põhimõtteliselt mitte millelegi.
- Aga kui just peab, siis on kuusk (okaspuud) süstemaatiliselt lähedasem kui kask (lehtpuud).
- Liigi nimi tuleneb muuseas valesti hääldatud kanjist.
- Evolutsiooniline ajaskaala kõrvale jätta, kaasajal suri kah peaaegu välja, mingid segased mungad hoidsid templites alles.
- Ja sealt siis tassiti uuesti üle Aasia laiali.
- Segased, sest no püha taevas, kuidas selle puu viljad haisevad.
- Vilju, muuseas, toodab ainult emaspuu. Sest jah, neil on sugu.
- Ja laiali tassiti, sest viljad on söödavad ja puu on tegelikult ikka väga ilus, eriti sügisel kollasena. (Küsi meie lemmiku megasuure vana puu käest lähedases surnuaias. Too on meeldivalt isane.)
- Söödav jah, aga mitte see kena oranž mahlakas kest, nagu ootaks.
- Too, kui hais oksele ei aja, sulatab sul puutudes sisalduvate hapetega lõbusasti naha maha.
- Aga pole hullu, kui selle maha saab, on sees mingi pähklilaadne toode.
- Mida toorelt muidu süüa ei soovita, sest see on tugevalt mürgine.
- Aga seda saab erinevat moodi küpsetada ja veel korra koorida.
- Ja vot see päris sisu siis on söödav.
- Maksimaalselt 6-8 päevas küll, sest suurem kogus on endiselt mürgine...
Ja seda me siis tegime. Ei korjanud ise, ei mässanud happekestaga, ostsime puhastatud sisu + kõva kest, viskasime kuskil 15 minutiks praepannile röstima. Juhiseid oli panni, ahju, mikro tarbeks, 3 minutist 10ni või kuni kestad plahvatavad, meil seda viimast ei juhtunudki, lõpuks tulid tangid tööriistakarbist appi. Päevane kogus välja loetud ja...
Esimene amps oli päris veider. Kui kõvasti kujutlusvõimet kasutada, meenutas natuke männikasve, ei olnud otseselt magus ega soolane. Peale paari "pähklit" tegelikult päris meeldiv.
Aga no ikka kuskil kuklas mõte, et kas küpsetasime piisavalt, kas kõhu ja terviseprobleemidega on hea idee süüa, ega äkki allergiline ei ole jne. Niiet kuigi mingeid probleeme ei ilmnenud, ülejäänud passivad (küpsetatud kujul) endiselt külmikus, ei oska nendega midagi ette võtta.
Cheers,
Hedi
