Pika puuga parimad pähklid on kodust maja eest pärit pooltoored sarapuupähklid. Mandlid EI OLE pähklid. Kreeka ja ee.. no need tavalised, võivad minu poolest olemata olla. Pistaatsiasõltuvusest pole ka kunagi päriselt aru saanud, pigem soolateema nendega ju.
Aga juba hulka aastaid tagasi sattusin Kyotos mingite krobelistele kakaosuhkrus pähklitele, mida täitsa krõbistada kannatas - sai mitu pakki isegi Eestisse saadetud, kui mälu ei peta. Noh, ja siis, nagu ikka, ununes nende olemasolu aastateks ära. Kuni Hanamasa täpselt samasuguse välimusega kakao- ja kohvimaitsliste pähklitega lagedale tuli. "Oh, jesssss!"
Jaaaaaa...... hirmus halvad olid. Tõsiselt kohe. Oeh. Or as D put it - another thing into the list of "It seemed like a good idea at the time."
Cheers,
Hedi
