D isalt idee sedapuhku, veidi mugandatud meetodiga küll.
- Umbkaudu seitse keskmist värsket kartulit pesta-koorida, väiksemateks juppideks ja toorelt mikserisse.
- 10-30 sekundit (oleneb, kui kuri mikser on) purustada. (Algmeetod nägi käsitsi riivimist ette, aga kellel selleks ikka aega/randmeid on...)
- Läbi sõela suurem osa vedelikku eemaldada ja tahkis tagasi mikserisse. (Üle-talve kartulite veesisaldus peaks väiksem olema, st kurnata pole ilmselt vaja.)
- Kartulimassile lisaks üks muna, praesibulapeotäis, soola-pipart maitse järgi. (Muude maitseainetega võib ka muidugi katsetada, aga baasvariant selline lihtne. Ahjaa, ja algselt peaks toores sibul sisse käima, aga see teeks silmadele haiget ja pikendaks küpsetusaega, kuni maitse heaks karamelseks transformeeruks, niiet mul jälle lihtsam lahendus.)
- (Algretsept nägi ette ka supilusikat jahu, aga ei hakanud jamama, toimis selletagi kenasti.)
- Veel paar sekundit mikserdada, hea, kui veidi tükiline jääb, annab kookidele lisatekstuuri.
- Pann kuumaks, tiba võid rasvaineks. (Õli kah ok, aga ei tule nii hea, muidugi.)
- Supilusikas kartulimassi iga pannkoogi kohta mõlemalt poolt krõbedaks praadida, sisu jääb pehme.
- Kahele kaheks söögikorraks küll-ja-veel süsivesikuid. (Ja rasva - dieettoit see küll ei ole.)
Kõrvale põhimõtteliselt misiganes. Meil oli eilsest bulgogiliha ja kimchit üle, super hästi sobisid kokku. J sööb soolasena mingi lihaga. A paneb suhkrut (:S) ja koort peale (ei tea, kas hapu- või vahu-varianti). Lihtsalt viiludeks ja värskele salatipadjale peaks ka kenasti sobima, mõtlen mina. D vist sööb nii, nagu parajasti pähe tuleb.
Cheers,
Hedi
