Võta maguskartul.
Keeda koorega ära.
Lisa soola.
Keeda kokku lääge munakreem (custard).
Purusta kartul ja pane see volditud paberist korvi.
Kata sentimeetrise kreemikihiga.
Sinna peale kalla pruunikas veidi kalamaitseline kallerdis.
Kõrveta veidi pealt ära.
Sildista asi creme brulee'ks.
...
Ja keegi geenius kuskil arvas, et see on HEA idee?? Täielik õudukas oli. See hinnang minult, kes muidu nii maguskartulit kui custard'it alati igast asendist sööma on nõus.
Kartul polnud läbi küpsenud vaid kohati krõmpsus, pool kallerdisevedelikku polnud kallerdunud vaid paberivoltide vahelt vedelikuna välja imbunud, paber oli läbi vettinud ja muutus söömisürituse käigus pudruks, mis suurema enamuse selle külge kleepunud kreemiga ära tuli visata, ühtegi head maitset polnud kogu kupatuses järel. Ja "Crème Brûlée"??? Tahan "dislike" nuppu!!
See siis nädalake peale seda, kui aastapäeva puhul sama poe kõrvalletist samanimelise uudistoote - koogi sedapuhku, ehk kah mitte õige nimi õigel magustoidul, aga see selleks - haarasin, mis täiesti pingutamata viimasel ajal tarbitud toidu (nii vana tuntud kraami kui uute katsetuste) nimekirja tippu lendas. Igavesti nämmu.
Ühtlasi paistab, et mulle on karamellimaitseline kraam kohe päriselt meeldima hakanud. Varasematel aastatel pigem eemale hoidnud, aga viimastel kuudel tükki neli-viis karamellitoodet super head olnud. Huvitav nihe maitsemeeles. (Ja ei, selles tänases õuduses ei olnud karamellist haisugi.)
Cheers,
Hedi