I love it when a plan comes together!
Või noh, kui asjad täiesti ilma plaanita perfektselt välja kukuvad. Näiteks kui algse idee asemel sõpradega kinno minna, mis kuidagi oma ahvatluse päevaga kaotanud oli, asemel hoopis toidupoetiiru teed ja siis täpselt sel hetkel kalariiuli juures olema juhtud, kui töötaja ainsale grillforelli pakile half-price sildi peale kleebib - kolm korda võib arvata, mis õhtusöögiks sai. Või et teine müüa täpselt nende jogurtite kõrval asjatab, mille sildil olevate kanjide tähendust teada tahaks (rasvavaba), ja temaga mõnusalt paar sõna vahetada saab. Või et kassa juures maas ühejeenine ootab, mis loomulikult järgmisel hetkel täpsest summast puudu. (Ära IIAL jäta ühejeenist üles korjamata - see kummitab muidu nagu luupainaja igal järgmisel maksmiskorral.)
Ühtlasi tegin kodupoes korraliku sildipuuringutuuri - gluteenivaba pastat müüakse (spaghetti and linguine type - 158 yen 90 g; macaroni and fusilli type - 203 yen 150 g), aga mittenisujahust võib tavapoes küll ainult unistada. Järgmine samm on siis kuskile suuremasse kaubanduskeskusesse või spetspoodidesse uurima minna. Ühtlasi on kõik takoyakid ja tempurad ja kroketid ja okonomiyakid jne ka nisuga, udonist ja ramenist rääkimata, niiet nuuksnuuks.
Oh, ja kuidas täiendada järgnevat riietust: meresinine jakk, selle ääre alt paistmas meresinine kampsun, neoonrohelise-sinisekirjud joogapüksid, siniste paeltega tossud, halemeresinine tutimüts? Ostes roherohelise salatipea, mis kotti ei mahu ja seega koduteel näpus hoitud saab. :P
Cheers,
Hedi
