Nagu päriselt. Lihtsamat ei saa olemas olla. Ja kuradi hea on.
Mandlivõi.
(Tadaaaah, ütlesin ju, et omaette jutt.)
Vaja on:
Mandleid (kõige tavalisemaid, mida poodides müüakse, kooritud (as in, mandlipuu viljast ja kivist vabastatud, pruun krobeline seemnekest ikka peal), soola või muude jubedusteta, röstimata)
Ja...
rohkem mitte midagi.
Või no okei, ahju (või panni) ja blenderit (Vitamix, vabatahtlik reklaam sulle, saan nüüd auhinna?) on ka vaja. Keera ahi 180C peale. Mõõda välja mandlite kogus - tavaliselt soovitatakse 4-6 tassi, reaalselt oluline, et mikseri terasüsteemi ära kataks ja natuke peale. Samas saadav või on jaburalt kõrge kaloraažiga, mis tähandab, et annab ikka süüa seda kogust (vähemalt rahval väljaspool US'i), seega ma kaldun pigem miinimumi poole.
Igatahes, mandlid ahju/pannile 10-15 minutiks kuivalt (ehk et ei mingit õli vmt) röstuma, iga paari minuti tagant segada. Kuumus maha ja nüüd trikikoht - mandlid vaja (kiirelt) maha jahutada, sest: a) kui kuumale pannile jätta, küpsevad edasi b) kui kuumast peast mikserdada, pidi kerge "all hell breaks loose" situatsioon tekkima. Ehk et asi lahvatab lihtsalt põlema.
Mandlid jahtunud, blenderisse, tropid kõrva, kiirusevalija (mis selle jubina nimi eesti keeles on muidu? speed setting/dial) kiirelt maksimumi. Mul tore tampija ka, sellega aitan seinte külge jäänud kraamile kaasa, aga põhimõtteliselt minuti-paariga on potis mandlite asemel kiirelt kuumenev (ei, see iseeneslik süttimine ei ole nali, tõsiselt kuumaks läks) pea vedel superhea ollus.
Duh moment, et mida vähem mikserdada, seda tükilisema, vähem vedela mandlivõi saab.
Maisileivale, nagu juba mainitud, sobib megahästi (nii paljast peast kui veidikese sulatatud sokolaadiga), kõigist muudest leibadest, mida ma kangesti taga igatsen, rääkimata. Porgandi- ja muid juurikaliistakuid saab kenasti dippida. Kõikvõimalikes magustoitudes ja kokteilides kärab kasutamiseks. Jne.
Cheers,
Hedi
