Kuigi üks minu arvates parimaid motosid on "vana asja juurde tagasi minekut EI ole" (või "no second chances" või midagi sellist.. vist on mingi päris lause ka olemas, aga peas must auk praegu selle koha peal), võib vast erandeid teha asjadele, mida ei ole otseselt maha jätnud, vaid pigem kuidagi eemale triivinud ja unustanud...
No näiteks - seenekastet tegin pastale ükspäev. Seene-liha-koorekastet, et täpsem olla. Aga vot, kõik koor ei kulunud ära. Mille peale lõi lamp põlema, et pole terve ilmatuma igaviku (ikka Asimovi oma) koorega teed joonud. Kui mõni aeg tagasi ei saanud üldse hommikuti enne liikuma, kui piima (cue esimene grupp karjuvaid inimesi) ja suhkruga (cue grupp 2.) Earl Grey (cue peamiselt H.) kruusitäis sisse kallatud ei olnud. Variandid olid muidugi ka mõni igavam must tee või (nämm-nämm, kui majas olema juhtus) rõõsk- või vahukoor.
Nujah, hommikutee on endiselt Earl Grey, aga tuleb pakist, sigamugavalt kiire selles jaburas ilmas ja elus. Suhkur ja piim on paarile korrale nädalas kokku tõmmanud ja pärastlõunateesse kolinud, viimane neist ka rasvavabanenud.
Aga assa nuga, kus seda koore-suhkru teed nautisin täna...
Cheers,
Hedi
