Non-stick pann kiirelt kergelt õlise salfaga üle käia (peaks võid kõrbemaminekust säästma).
Siis noaotsatäis taluvõid tilga odava viskiga kuumale pannile.
Paar naani mõlemalt küljelt krõbedaks (meil mingi suvaline poevariant, mida reeglina sügavkülmutatult igaks-juhuks majas hoian, kõigepealt mikros pool minutit sulatatud.)
Riivjuustuga üle riputada ja taldrikule ootele.
Kaks muna ülejäänud või-viski segu ja natukese veega praadida-keeta (poaching, pole aimugi, mis selle meetodi maakeelne nimi on) nii, et kollased veel vedelad.
Kuumalt juustule, aitab tollel üles sulada, natuke ketšupit maitsestuseks peale.
No üle mõistuse hea, kui sada aastat ühtegi jahu-, piima-, ega valmistoodet süüa pole tohtinud.
Njh, see hõõgvein, mis jõuludest edasi lükatud ja sinna kõrvale katsetatud sai, muidugi aitas ka olustikku tekitada. (Teiseks kõrvalnähuks sellele joogile oli tohutult palav olemine terve öö - tuba oli tavapäraselt 6-8 kraadi, tekke-riideid sama hunnik, elektriteki lülitasin kohe välja, ja lõpuks magada sai ikka ainult siis, kui varbad-käed tekkide alt väljas. Väga ebareaalne olemine, kui arvestada, palju siin viimasel ajal külmetada on saanud. Ühtlasi meenus, kui H mu igijäätunud varbaid matkal ouzu'ga ravis - aitas jah, aga sunnik, on ikka vastik jook.)
Cheers,
Hedi
