Aga miks ikkagi nii on, et pikalt ei suuda mitte kui midagi kirja panna, ja siis mitumitu teemat korraga meelel, ehk mitmeksmitmeks järjestikkuseks päevaks kirjutamist-postitusi?
Nojah, vahet pole, lähen söön veel mõne banaani. Huvitav, iseenesest - viimased kuud hiigelkogustest banaanidest ja mandlitest toitunud, iga kord järgmist võttes oli tunne, et kui lõpuks muud süüa lubatakse, ei taha kumbagi aasta aega näha. Ja siis kaks päeva hiljem pole enam mingit vastumeelsust, pigem isegi isu veidi.
Cheers,
Hedi
