Oeh, paar aastat sisuliselt kodus istumist ei ole lõbus niiehknaa, aga vastik kaasnähe see ka, et immuunsüsteem läheb laisaks - sest kui pikka aega ainult omade kodustatud batsillidega kokku puutuda, siis neid rakke ja antigeenide süsteeme, mis võõraste viirustega kiirelt toime peaks tulema, aktiivses staadiumis kehas ei hoita (energiaraisk ju, eriti, kui muud terviseprobleemid jageleda).
Niiet siis poolest päevast linnapeal, millest suurem osa ajast värskes õhus, keegi otseselt peale ei käinud köhimas, maskid ka kõigil ees, piisas, et mingi haigus üles korjata. Pole aimugi, kas kolepandeemiaviirus, või miski leebem elukas sai kätte, seni käitub küll üks-ühele nii, nagu enne-mandli-oppi-kogu-aeg-olnud "külmetushaigus"viirused, tiba kiirema algstaadiumiga, kui varasemad ehk, näis, kas paraneb rutem ära ka või ei. Aga praegu, rõve olla paraku.
Aga positiivse külje pealt: D tuli mulle uudse "ravi"meetodiga välja. Mõni neist ravimtaimelistest (nodoame kohalikus keeles) või Halls'ilaadsetest kurgupastillidest tassitäies keevas vees ära lahustada. Kangeid pärisravimeid nagu Septolete vmt ei soovitaks, ei tea, kuidas aktiivained kuumale temperatuurile reageerivad, esiteks, ja teiseks nonde puhul peab päevasel maksimaalkogusel ka silma peal hoidma. Auru sisse hingata, vedelik raviteedele vahelduseks ära juua. Eeterlikud õlid võimisiganes neis sees ja kuum aur aitavad hingamisteid lahti hoida, muud ained leevendavad kurguvalu, magusained teevad lakkamatu vedelikutarbimise (vajalik, sest loputab ebasoovitavaid jääkaineid organismist välja, eriti oluline, kui palavik ka küljes, muidugi) vähe lihtsamaks. Ühtlasi hea metoodika ammuilma tähtaja ületanud, sulanud või pehmeks läinud pastillidest otstarbekalt lahti saamiseks.
Cheers,
Hedi
