Kraadiklaas teavitab, et hetkel väljas 41 kraadi, toas lõputu konditsioneerimise peale veidi vähem, aga ikka - no EI ole ergas olemine. Ja näljaseks eriti ka ei lähe, mispärast stampmenüüs, kui üldse toiduni jõuda (päris mõni päev jääb lõuna või õhtusöök suisa vahele), selge suvenihe toimunud.
Gyomus on potsikuga päris mõnus hummus (ehk maitsestatud kikerhernepasta) müügil. Ülitöödeldud ja kauasäiliv, seega idee poolest ei tohiks üldse süüa, aga ah, kuradile. Värsked porgandid, paprikaviilud, mingi leivandus ja, usu või mitte, toores seller pulkadeks näpuvahelt dippimiseks, mõnikord veidi mingit varasemast üle jäänud lihakraami kõrvale, ja ongi toit. (Isegi musti nõusid tekib vähe, jipii.) Porknaid võiks niimoodi suht lõputult pista, no niiii hea. Sellerivahemärkus: pean tunnistama, et vähemalt vürtsise hummusega kombinatsioonis maitseb see vähem halvasti, kui kuskil mujal kunagi maitsenud on, aga ikka... Peale põhjalikku tagaotsimist selgus õnneks, et sellerit müüakse siin naabruskonnas täpselt ühes poes, suht närbunult ja hingehinna eest, niiet ei pea seda eksperimenti rohkem jätkama.
Ananass aga, veidi ootamatult, on üks parima hinna-kvaliteedi suhtega puuvilju, mis praegu saadaval. On teised korralikult küpsed ja megamagusad, jagub kahele kaheks päevaks ja hind on sama, kui peotäiel kõige odavamatel viinamarjadel või õunapaaril. Puhastamine ei ole ka eriline pingutus enam, kui paar nippi välja töötatud.
(Aaaghh, appi, siinkohal ei suuda jälle eesti keeles mõelda/kirjutada, nii palju sõnu, mida vaja, kas ei tule lihtsalt pähe või reaalselt ei eksisteeri selles keeles!! Kuigi tuleb tunistada, et näiteks eile kõne ajal üles kerkinud sõna "töötlus" muusika kohta, on kõvasti väljendusrikkam ja selgem, kui kõik inglisekeelsed alternatiivid, mis seni välja olen mõelnud, niiet käib mõlemat pidi ka asi...)
Tee nii: terve ananass ära pesta, lehetutt käega maha keerata (ja soovi korral vette juuri kasvatama panna, mul hetkel 3 taime pottides), alumine ots maha lõigata (sest sealt leiab muidu sageli mingeid ebasoovitavaid hallitusseenelisi), vili koos koore ja südamikuga pooleks, sektoriteks ja need omakorda paari sentimeetri pikkusteks juppideks lõikuda, söömine käest, kui vili küps, on südamik ka toit, puhtaks näritud koor komposti (kui selline moodustis olemas olema juhtub.) Ehk kiire magus värske suvine näks, aitab ehk veidigi lõputut jäätiseisu taltsutada. Too kah muidugi keelatud.
Avokaadod on nüüdseks palju aastaid konstantselt külmkapis/kasutuses olnud. Millegi uue ja huvitava avastamine nendega seoses on seega üsna mitut ajurakku nõudev tegevus, ja nagu mainitud, nood lõõtsutavad kõik kuskil keldris sellise ilmaga. Aga vot eile õhtul õnnestus, mille peale oli selge otsus, et peab siia kirja panema. Konspiratsiooniteooriaid kenasti toites pudenes paar tundi peale seda postkasti uudiskiri lingiga avokaadode erinevatest kasutusvõimalustest. Njah, mingeid ideid seal ju on, aga minu vaieldamatud kaks lemmikavokaadotoitu on (ja ilmselt jäävad) ikkagi a) kergelt röstitud rukkileival soola-pipra ja värske tomatiga avokaadoviilud, b) riisi-liha-seene-salsa-tomati-avokaado-juustukauss. Aga see selleks.
Avokaadoprobleem on probleemiks, pun intended. Sama asi, nagu Banaaniprobleem, ainult ehk veidi leebemal kujul. Põhimõtteliselt: toores - toores - toores - 5 minutit super - pruun plöga. Pika harjutamise peale oskab enamuse ajast poest kas otse toidukõlbulikke vilju leida või kapinurgal järelküpsevate valmidusastet hinnata, aga vahel on mõni no nii petlik, et lööd noa avokaadosse sisse ja koore alt tuleb välja kartul. Lõikumist takistavalt kõva, maitsetu kummijurakas, see tähendab.
Noh, kui selle viljaliha koorest ja seemnest kuidagi eemaldatud saad, lõigu viiludeks ja pane minikoguse õliga keskmise kuumusega pannile. Mõni minut ühelt ja teiselt küljelt, paar plärakat kokandusveini niisutamiseks, kui kergelt pruunikas, tulelt ära. Tulemus meenutab üsna täpselt veidi hapukat küpset avokaadot... algusest peale küpset vilja siis, mitte küpsetatud vilja, mõtlen praegu, kuigi reaalsuses on tegu just selle teise variandiga siinkohal... pagan, see keel ikka... Pipar-sool võiks ka hea lisand olla, järgmise kartuliga katsetan.
Cheers,
Hedi
