Takoyaki
Tahaks öelda, et pean selle ruttu üles kirjutama, enne kui ununeb, aga see, kui esimest korda kaheksajalga sööd, vist juba nii lihtsalt meelest ei lähe. Jutt õigemas järjekorras siis:
Peale ühikasse jõudmist selgus, et jagan oma korruse kööki umbes 30 inimesega (pluss-miinus mingi lugematu arv hiinlasi, kes aeg-ajalt eri korruste köökide vahel liiguvad, sest kuuldavasti oskab vaid üks neist hästi süüa teha), mis teeb kokkamise aeg-ajalt veidi raskeks. Näiteks olen leppinud, et igat potti/panni/nuga/jne pesema ja pliiti/lauda/kappi pühkima pean nii enne kui pärast kasutamist; et teflonpanne kraabitakse regulaarselt metallesemetega, et nuge teritan mina, ja et on täiesti juhuslik, millised nõud ja riistad mingil ajahetkel köögis ka reaalselt olemas on. See selleks, tagasi mainitud seltskonna juurde (muuseas tuleb välja, et ühelapsepoliitika tõttu tähistab nende jaoks termin õed-vennad kõiki häid sõpru ja suguvõsa samavanuseid inimesi), kes minu teisel siinoleku päeval parajasti meie korrusel süüa tegid, kui vaikselt ennast kööki ja oma toidu ühe tööpinna nurga peale poetasin. Esiteks avastasin mulle eraldatud kapist hulga kahtlase päritoluga toidukraami, mille siis viisakalt ühte nurka lükkasin ja niisama jätsin, ei tea ju ka, kuhu panna. Kapiga tegeletud tahtsin oma planeeritud salatit valmistama asuda, ainult et see toit, mille ennist välja olin jätnud, oli nüüdseks ära kadunud. Ehk siis keegi oli lahkesti mulle ruumi teha tahtnud, ja minu toidukraami enda oma pähe minema viinud, munad sain veel vaevu enne kätte, kui nad põrandale laksanud oleks (olid lahtiselt kilekoti vahel, et veerema ei hakkaks, arva ära mis juhtub, kui kilekoti sangadest kinni haarata ja tõsta). Igatahes õnnestus oma õhtusöök uuesti jupphaaval kööki pidi kokku korjata ja salat valmis teha. Üle jäänud koostisaineid kappi tagasi pannes leidsin, et nüüd oli õlipudel kõndima läinud. Leidsin selle aparaadi kõrvalt, mis nägi välja nagu muffinite lasteaed.
Selgus, et tegu oli takoyaki ehk kaheksajala pallikeste valmistamiseks mõeldud panniga ning kuna köögiseltskond oli minu ahastavast "Minu! Minu toit... See on ka minu." suhtlusest juba parajasti kohmetu, pakuti küpsetist mullegi. "Oioi, mida paganat ma nüüd teen..." Nii üle kordamise mõttes, et merest pärit toit ei taha minuga tavaliselt just hästi läbi saada. Igatahes võtsin julguse kokku, meenutasin, et keegi oli kunagi maininud, et maitseb nagu kana, ja sõin selle pallikese ära. Ja jäin ellu. Vähe sellest, see asi oli reaalselt hea. Ehk siis "Kaheksajalg küll söödav ei ole" - myth busted, vähemalt kui seda on teinud hea hiinlasest kokk, väikese jupi kaheksajala ja suure koguse taigna ja maitseainetega :D.
Okonomiyaki
Järgmiste kahe yakiga tutvusin mõni päev hiljem kohaliku tudengiorganisatsiooni üritusel, ja need koosnesid peamiselt kapsast. Idee järgi saab selliseid loomi ka kodus lamedal pannil valmistada, seetõttu panen siia koostise kirja, aga õigesti käib valmistamine jaapanipärase madala lauda keskel oleval kuumutatud plaadil, mis mingil hetkel nii kõvasti vingu ajab, et mitte nutma hakata on suhteliselt võimatu. Ehk siis nagu toonist välja lugeda saab, ei olnud see toit just minu lemmik. Tore on aga see, et nagu ka jaapanikeelne sõna okonomi tähendab, tuleb selle toidu puhul kokku segada need asjad, mis kokale parajasti meeldivad, ehk siis kõik koostisosad on soovituslikud (no võib-olla kõik peale kapsa).
Autentse okonomiyaki ehk kapsapannkoogi tegemiseks sega kokku:
- peenikesteks ribadeks lõigutud kapsas
- toores muna
- jahu
- paisutatud riisi laadsed pudinad (tegelikult tempurast üle jäänud taignatükid)
- riivitud bataat
- eriline koostisosa, mis annab pannkoogile "maitse" (mõni mollusk, krevett, kartul, juust, peekon, seened, ingver, tuunikala vm)
Kraabi segu lamedale pannile, vormi ilusaks ovaaliks, lase küpseda, kuni alumine pool on kuldpruun, keera ümber, küpseta teiselt poolt, samal ajal maitsesta järgnevaga:
- paks pruun kaste
- dashi (http://www.cookthink.com/reference/944/What_is_dashi)
- majonees ja/või ketšup
- riivitud, kuivatatud seaweed (jumal seda teab, mis sorti)
Tõsta taldrikule ja söö ära, pulkadega muidugi.
Monjayaki
Sarnast ja samades tingimustes tehtavat toitu, mida mõttes nimetan kapsaplögaks, on mõnevõrra vahvam valmistada. Koostisosadeks, mis tuleb kõigepealt kokku segada, on:
- vesi
- jahu
- okonomiyaki või worchesteri kaste
Edasi lisa samasse kaussi vedeliku sisse ka:
- peenikeseks lõigutud kapsas
- tempurakrõbinad
- dashi
- special ingredient
Tahke osa tõsta lamedale pannile, haara kaks metalllabidakese moodi asja, ja hekselda kõigest jõust läbi, nii peenikeseks, kui vähegi viitsimist on. Edasi kalla natuke alla poole kaussi jäänud vedelikust pannile muu kraami keskele tehtud auku, sega hästi läbi ja jäta hauduma. Kui kapsas juba piisavalt pehme, hekselda ja sega veel kord, tee auk, lisa ülejäänud vedelik, sega ja kui juhtud seda tegema õige lamedal plaadil, siis püüa kõike seda vedelust pannilt maha voolamast takistada ;). Mõne aja küpsemise pärast kui toit hakkab välja nägema veniv, mullitav ja mitte eriti meeldiv, on ta ka valmis. Süüakse otse pannilt imepisikeste metallkühvlikestega.
*yaki - jaapani keeles küpsetamine/praadimine
Cheers,
Hedi
