"Sa lähed JAAPANISSE? Miks sinna? Sa ju kirjutad blogi seal, eks? Ma
tahan kõike teada!" Umbes selline oli viimane pool aastat tavapärane
reaktsioon, kui küsimusele, mida järgmisel aastal teha kavatsen,
otsesõnu vastasin. Muud kõrvale jättes, on siinkohal asja iva selles, et
paljud pidasid iseenesestmõistetavaks, et kõik, kes nii kaugele
ja nii veidrasse kohta lähevad, kavatsevad sellest ka intrigeerivaid jutukesi
kirjutada. Peaaegu veendi mindki ära, siis aga jõudsin kohale, jäin
esimese asjana haigeks ja teise asjana avastasin, et siin on nii palju
üliolulist teha, et hea, kui magamiseks aega jääb, kirjatükkide
vorpimisest rääkimata. Ehk siis tulin mõistusele ja otsustasin oma
Jaapani eluolu mitte sõna-sõnalt internetti riputada.
Üks temaatika -
kohalik köök, igasugune kokamant, erinevad toidud, mis tarbitavalt välja kukuvad -
on aga algusest peale ajusopis kummitanud ja nagu näha, jõuab see nüüd
teksti kujul ka teisteni, vähemalt senikaua, kui ära väsin. Kes aga igat
muud masti huvitavaid killukesi soovib, on seda blogi lugedes vales
kohas, vaadake selle asemel facebooki gruppi (edit: grupp sai pensionile saadetud.). Ehk siis see blogi on, nagu nimigi ütleb, eelkõige meelespea minule, teisejärguliselt teistele, ärge nüüd pahandage ;).
Oh, ja üks asi veel. KUI ma siia ka mingeid retsepte lisama peaksin, on need minu stiilis, ehk siis sisuliselt nimekiri koostisosadest, heal juhul paar lauset mida mis järjekorras teha. Kogused tuleb võtta nagu ikka - tunde järgi :D.
Cheers,
Hedi
