Ilmselgelt on minu menüü siin mõnevõrra teistsugune, kui
Eestis kombeks oli. Mille järgi täpselt igatsus nii suur on, et seda kirjutada
viitsin…
Esiteks muidugi kõik kooris… LEIB. Ei, siin tõesti ei ole
seda, isegi mitte seda kergelt pruunikat asja, mida enamus Euroopast black
bread’iks nimetab. Eriline võileivasöödik ma kodus just polnud, aga kui järgi
mõtlema hakata, siis niisama kapist rukkiviil haarata ja kuivalt ära süüa, oli
küll aeg-ajalt kombeks. Siin peab lumivalge ja terve igaviku pehmena seisva
röstsaiaga, (mida saab kahes üheraskuses pakendis, ühes 6 paksu viilu, teises 8
meie mõistes tavalist viilu, take your pick…) või „melonisaiakesega“ (magus
poolkerakujuline saiake, millel meloniga midagi ühist minu teada ei ole, samas
konsistents on tsipa parem kui neil lakkamatutel röstsaiadel) läbi ajama. Ehk
siis – saatke mulle kuivikuid ;). Samal lainel püsides (ausalt, ma pole arugi
saanud, et me erinevaid teravilju nii palju tarbime kodumaal) on siin keeruline
aga õnneks mitte päris võimatu hankida putru või müslit. Kui hingehinda maksma
oled nõus, saab kätte. Siinkohal tänud emale, kes mulle pudruhelveste näol
abipakikese saatis ja juhendajale, kes kaasa võtmiseks paki kama kinkis :).
Järgmine tõsine suud vett jooksma panev toidumälestus kodust
on juust. Juustu siin ei ole. Punkt. Müüakse neid kaheksa kaupa kahesse kilesse
pakitud poolsulatatud juustulaadseid tooteid, mida ka meil esineb, aga need
minu jaoks küll ei kvalifitseeru. Tahan korralikku Atleeti või Eesti juustu
(eeh, kas seda peab ikka suure tähega kirjutama või… sorry, õpetaja), mingist
laabijuustust rääkimata… Drool. Kui suu vee jooksmise lõpetas, lendas mõte edasi
juustukõrvase juurde. Ehk siis kõik veinilemmad, kes seda lugema peaksid, ärge
parem siia tulge, poes valida kolme asja vahel, mida te ei taha, hinna eest,
mida teil maksta ei ole.
Üldiselt muid karme sõnu mul kohaliku toiduvaliku vastu
pole, enamvähem kõik, millega harjunud, saab kätte, kui tead, kust otsida.
Keefirit ega hapukoort pole muidugi kohanud, aga neid asendab suurepäraselt
paks maitsestamata jogurt. Puuviljade ja juurikate valik on meie omast võib
olla küll pisut kallutatud, aga see tuleb lihtsalt teadmiseks võtta.
Igasuguseid konserve, pastat, pudelijooke, valmistoitu, šokolaade, krõpse, teed, liha, kala,
pakitoitu, and-what-not tavalist kraami on hulganisti, lisaks terved riiulitäied jaapani
asju, mille koostisest ega kasutusest ööd ega mütsi aru ei saa. Fun :).
Cheers,
Hedi
Hedi
Edit: Porrulauku pole kohanud näiteks, tuli meelde just. Ega
tatart... neid igatsen küll...
