Kibekiire koolitöö ja youtube'sõltuvuse kõrvalt olen natuke aega ka toidule kulutanud, mõned vahepealsed mõtted sel teemal siia ka.
Ramen is on the fast track of becoming my über-favourite food here... no ja läkski nii, nagu viimasel ajal kogu aeg kahtlustan, et ei tee enam vahet, mis keeles kuulen, loen, räägin, mõtlen või kirjutan, katsun igatahes mitte jaapani keelele üle minna :P. Aga ausalt, kui kõht end tühjusetundega meelde suvatseb tuletada, on esimene mõte loomulikult millestki magusast, aga ramen astub kõigile neile šokolaadidele ja küpsetistele korralikult kandadele.
Üllatuslikult avastasin vetikalise algega (seda mingi tõenäolisusega, ei saa seletustest aru eriti) asja, mis mitte ainult ei kõlba süüa, vaid on suisa hea. Muidugi olen kokku puutunud ka kõiksuguste väga väga ja väga halbade toiduvetikate ja vetikatoitudega, aga see üks pruun ribastatud ollus annab kogu seltskonna suhtes natuke lootust tagasi.
Üldiselt olen läinud seda teed, et välja sööma minnes tasub võtta midagi, mida keegi teine tellib, aga enne kindlasti järele uurida, kui suur protsent sellest vetikatest koosneb. Seejärel tuleb lauale toodust igat asja proovida, kõlbmatud kõrvale jätta (siin tuleb kohalik serveerimismoodus abiks - isegi kui koostisained on samasse kaussi kuhjatud, on nad üldiselt kergelt eraldatavad) ja muu nahka pista, sest see on hea. Ühtlasi leiab laualt sageli terve hunniku asju, mida sa tellinud ei ole, aga mis enamvähem maitseainete alla klassifitseeruvad ja seega kõigile tarbimiseks on. [Enter random supernatural being here] seda teab, millest kõik need pastad, kastmed, segud, salatid jne koosnevad, lihtsalt proovida ja otsustada, ei muud. Täna kohtusin näiteks ilmselt piprast ja apelsinist koosneva pastaga, mingi üliterava punase puruga kaetud sojavõrsete ning roheka natuke grillsalatit meenutava ja maitselt väga hea seguga, millest ei suutnud ühtegi komponenti tuvastada.
Kuigi ilmselgelt meie maailmajaos kõige kuulsam Jaapaniga seostuv toit, on sushi tegelikult siinsest valikust kõige mõttetum. Unustage see ära ja proovige midagi muud. Kuidas oleks umeboshi sobaga?
Miks, miks, miks meil poes udonit ei müüda? Kiirem, parem ja kergem süüa kui spaghettid.
Kergelt magus taignas küpsetatud riisipall - sööks iga kell.
Kohtusin lõpuks kyooza ehk hiina algega pelmeenidega. Mõnusamad kui meie omad, peaks mainima.
Kuna sattusin oma eelmisel jalutuskäigul ootamatult Koreatowni, kaalun nüüd, kas peaks ka sealsest toiduvalikust midagi proovima, aga olen väga kahtleval seisukohal. Kuuldatavasti on enamus sellest piisavalt terav, et mind kolmeks tunniks peadpidi jõkke suud jahutama saata. Aga äkki millalgi ikka...
Mõni inimene on oma kokkamisharjumustelt täiesti müstiline - mine kööki millal tahes, hommikul kell 7 või öösel kell 2, ikka on pada tulel :S . Sealjuures sageli ühe ja sama inimese pada.. Millal ta magab??
One does not simply go to Harajuku without eating クレープ...
Mingil kahtlasel põhjusel üritavad erinevad inimesed alates õpetajatest ja lõpetades poe kaubapakkujatega mulle cup noodle fenomeni selgeks teha. Eks ma varsti mõne ostan ja ära proovin ka. Loodetavasti õnnestub paremini kui viimane kord kui toanaaber seda üritas ja end keeva veega üle kallas :( .
Cheers,
Hedi
Hedi
