Olgu, olgu, ma saan aru küll, et sügis ja sessoonsed maitsed moes siin maal ja bataat on hea küll, aga vaikselt hakkab aitama juba. Sai konbinist küpsiseid ostetud, mis, nagu selgus, olid tehtud bataadipastast ja sisaldasid ka kuupcm suuruseid keedetud bataadi tükke. Ära sõin, aga uuesti ei taha.
Totaalset eneseületust (ja pikka kehva tujuga päeva ja kerge nomikai tõttu tavapärasest intensiivsemaks muutunud laborikaaslaste survet, aitäh siiski, K-san) nõudis ka wasabimaitselise toore kaheksajala jalaga rinda pistmine. Noh, peale esialgset mööda laborit eest ära jooksmist (sõna otseses mõttes), sai hirmule jalaga antud, otsusatud ja ära proovitud. Välja ei sülitanud, maitsest oli tunda ainult wasabit (mida ma ka just ei fänna, kui päris aus olla) ja konsistents oli nagu näriks mittelagunevat kustutuskummi vmt. Lonks nihonshu'd loputas selle jura alla, aga never again igatahes.
Nihonshu ehk originaalne Jaapani sake, mida muuseas, nagu eile selgus, ei destilleerita, mistõttu on päris vinge, et selle alkoholisisaldus 17-20'ni jõuab (kas pärmseened kuskil 13 peal susse püsti viskama ei pidanud mitte?), on ka vist asi, mida tasuks veidikene tundma õppida. Kahel juhuslikult ette sattunud sordil vahesid ikka terve miili jagu, üks kipub sinna umeshu'ga võistlevale tasemele, teine oleks kraanikausi pesemiseks paras.
Ühtlasi sain lõpuks teada, mis on need asjad, mida oma toidutabelisse pikaltpikalt vürtsikrõbuskite nime all kirja olen pannud. Kakinotane on nimi (かきのたね; 柿の種), tuleneb kaki ehk hurmaa tane ehk seemne kujust, välja näevad nagu pooleteisesentimeetrised kuusirbid ja tehakse neid (ülla-ülla) vürtsises sojas praetud riisimassist.
Igatahes pidada need pähklitega segatult üks kõige tüüpilisemaid õllekõrvasesnäkke olema, mina krõbistan muidugi niisama igal võimalusel, mistõttu viimati poes käies jamama ei hakanud ja kohe kilose purgi koju ostsin. Noh, purki avades selgus, et pähkelid (kui mittesöödavaid elemente) oli seal märksa rohkem sees, kui pealt paistis, mistõttu sain natuke pesuehtsat Tuhkatriinut mängida. Eraldamine oli iseenesest üllatavalt lihtne, kuna kakinotane on esiteks märksa kergem, kui pähklid (kausis keerutades tekib kena kihistumine) ja teiseks kleepuvad need edukalt käte külge. Igatahes tipnes see asi laborirahva pikaajalise imestusega, miks on suveniiride riiulis (jah, ka selline nurgake on meil siin olemas) pakk, millel peale kirjutatud 柿の種 aga sisuks puhtad pähklid.
Aga üldjoontes on varasem piinlik valivus toidu suhtes kuidagi kokku kukkumas ja vaikselt hakkab kohale jõudma, mida H mõtleb, kui ütleb, et sööma peaks ikkagi nälja, mitte naudingu pärast. Mis ei tähanda siis seda, et häid asju süüa ja nautida või paar lisaliigutust teha, et asi maitsvam saaks, ei tasuks, oi kuidas tasub. Aga samas, kui kõht tühi ja lauasahtlis juhtub olema näiteks kotitäis toore sibula-kapsasalatit (sest pole poes piisavalt tähelepanelik olnud), siis ära söödud ta ilma igasuguste probleemideta saab, ise samal ajal meenutades, et mõni aeg tagasi oleks selle peale nina ikka väga krimpsu tõmmanud.
Aga üldjoontes on varasem piinlik valivus toidu suhtes kuidagi kokku kukkumas ja vaikselt hakkab kohale jõudma, mida H mõtleb, kui ütleb, et sööma peaks ikkagi nälja, mitte naudingu pärast. Mis ei tähanda siis seda, et häid asju süüa ja nautida või paar lisaliigutust teha, et asi maitsvam saaks, ei tasuks, oi kuidas tasub. Aga samas, kui kõht tühi ja lauasahtlis juhtub olema näiteks kotitäis toore sibula-kapsasalatit (sest pole poes piisavalt tähelepanelik olnud), siis ära söödud ta ilma igasuguste probleemideta saab, ise samal ajal meenutades, et mõni aeg tagasi oleks selle peale nina ikka väga krimpsu tõmmanud.
Cheers,
Hedi
