Kui daikon liialt hammustab, saab kibedusest lahti teda paar minutit kuumutades-aurutades. Eeldan, et töötab ka tavalise redise puhul, katsetada ei saa, kuna neid siin nimelt müüakse umbes kaks nädalat aastas (mis ei ole praegu) ja hingehinna eest.
Krooniline liiga-palju-ette-võtmine ja sellest tingitud ajapuudus, võivad üsna ootamatute boonusteni viia. Multitasking, nipinurk ja omapäraste seoste loomine muuhulgas. No näiteks eelmainitud daikonikahjutustamise avastamine oli otseselt sellest tingitud, et hilja õhtul koju jõudes on miskit kiirelt süüa vaja. Kuna pakinuudlitest hoidun ja kyosasid (sest pelmeene ju pole) ei jaksa nii palju kokku osta, paneb ikka väga tihti kapis leiduvast totaalselt improt.
Kukkus näiteks välja järgnev: pann tulele, veidi vett põhja, sügavkülmast lõigutud (never ever ära külmuta liha suurte juppide või kogustena, alati lõigutult ja ühe toidukorra jagu) punane kanaliha (whatever that is) täie jääkuubikuna pannile (vahele siinkohal, et kokkamine ja laboritöö ikka on täpselt üks ja seesama asi ja ühe meetodid ON teisele üle kantavad, nagu tänane näitas, kui hommikupoole ’MS organic solution 10x’ nimelist kemikaali tuubi ja õhtupoole sedasama kanaliha plastikkarbi küljest kiirkorras lahti sulatatud sai… hint: kuum vesi), ponzu kastmega üle valada, külmkapist leitud kaks viimast küüslauguküünt viiludeks ja sinnasamasse (küüslaugu koorimiseks muuseas, vähemasti juhul, kui nad juba mõnda aega kapis sitsinud ja veidi kokku tõmmanud, töötab kõige paremini meetod ’väänuta siia-sinnapoole, koor kukub ise maha’), kaas peale, tugevast metallifooliumist nelinurk ümber (eks ikka sooja-kuumuse kokkuhoiuks, kummardus matkatarkuste varamu poole... kui ainult kuskilt tüki klaasriiet saaks…), unusta kümneks minutiks, leia, et daikon on toorelt kibe, viska pannile kana otsa, hoia minut aega, leia, et ei viitsi kauem oodata, pane kaussi, söö ja imesta.
Või siis näiteks külmas toas kuumapuhuri tükk aega täiega huugamas hoidmise asemel rahulikult magama jäämiseks tarvilikku jalavanni on ideaalne teha samal ajal pliiti, nõusid ja kraanikaussi pestes. Muidugi peale seda, kui kõigepealt hambapesuga torudest külm vesi välja saadud. Pärast saab jahtunud jalavannivesi uue otstarbe tualetipoti loputamise näol. Kauss aga jääb hommikust dušši ootama, et koos minuga lõpuni puhtaks saada.
Jahedast kõvaks tõmbunud mett saab aga sulatada näiteks seda arvuti ventilaatoriava lähedusse unustades.
Noh ja muidugi multitaskingust rääkides, vajadusel saab võtta õhtused 'kohustuslikud' kümme kirjutamisminutit ja nende ajal muidu päevast aega võttev blogipostitus valmis kirjutada.
Cheers,
Hedi
