On ju tore, kui peale väsitavat labori(koristus)päeva, kodus tervituseks üllatus ootab. Seda muidugi kuni tegu ei ole selle neetud kalasupiga, mida kohe algusest peale ei tahtnud, aga viisakuse pärast vastu võtsin, ja mis nüüd pool aastat sügavkülmas ruumi on võtnud, ja millest lõpuks eile lahti otsustasin saada, ja mille seetõttu külmkapi tavaossa tõstsin, ja mille kott katki oli läinud, ja mis seega kogu kapi üle ujutas ja muuhulgas tagaseina pragudesse ära jäätus. Noh, vähemasti oli nüüd siis ettekääne see asi neljakordselt kilekottidesse pakkida ja lihtsalt minema visata ja see mõnus liha-kartul-paprika-mirin-soja-õli-BBQ maitseaine panniroog kokku keerata, mida tegelikult süüa tahtsin, enne kui see õnnetu supp meelde tuli kodu poole pedaalides. Ohjummel, aga seda kalahaisu ei saa vist enne sealt kapist kätte, kui sisemus survepesuriga üle lasta :'(.
Kuigi veel eelminegi pildistamata (ootab sobivad ilma ja tunnikest vaba aega), alustasin täna uue kommiprojektiga. Üks populaarne šokolaadimark siin nimelt, teeb peamiselt nii umbes poole marsibatooni suuruseid kõikvõimalike lisanditega jupstükke. Täna sain ühest sajajeenikast 7 erinevat sorti kätte, teist samapalju olen raudselt veel proovinud. Ehk et unustage kitkat'id ja võtke siit suveniiriks parem x-maitselisi ブラックサンダsid kaasa.
Ühtlasi istusin ükspäev õhtul, vaatasin Disenchantment'i, noh, et ikka ajaga kaasas käia, ja grillisin kahvli otsas välgumihkli kohal vahukomme - ei tea, kas see kvalifitseerub normaalse tegevuse alla?
Aga lõunaks põrutasin igatahes mcdonaldsisse ja rabasin sealt juustuburgeri... because I can.
Cheers,
Hedi
