Tegin hakklihakastet aurutatud kartulitega. Ehk oma, vähemalt ligilähedaselt, lemmiktoitu. Sest keeruline on selle valimisega, kui suurem osa kokanduseksperimetidest päris hästi välja kukub, aga teist korda enamasti päris sama asja teha ei õnnestu, sellest rääkimata, et tulemust kuidagi paremini sildistada annaks, kui "toit".
Kellukesed hakkasid helisema just, et M'il ja S'il kunagi gümnaasiumipäevadel samasugune eristamine käis - suvalised asjad potti (üheks koostisosaks raudselt mingi metsloomakonserv), tulemus kas oli Toit või ei olnud seda mitte. Lihtne! Oi lõbusad ajad.
Igatahes, lemmiktoidu küsimise peale kipun ikka veel huupi "hakklihakaste" vastama (see on tsitaat, muuseas, good luck ;) ), vahel tuleb pizza ka pähe.
Aga kuidagi väga ammu ei ole söönud. Nojah, D pole fänn, niiet kui ka idee tulnud, on see poole pealt millekski muuks muundunud. Aga tasub vahel ikka lemmikute juurde tagasi minna, enesetundele sihuke turgutus et anna olla. Kirjutab ta tass piimateed ja valgehallitusjuust kõrval, musa kõvasti mängimas ja lõhnaküünal nurgas...
Cheers,
Hedi
