Täitsa tagasi-lapsepõlve õhtusöök-lõuna olid just. Kartulid, nimelt, hakkasid kapis närvuks minema. Selge, vaja pintslisse pista. Enter salatiidee.
Notabene number 1 - kurtsin just, kuidas siinseid kardulaid nõme keeta on. Katsetus sama paki mugulaid vee asemel aurus ja poolikute asemel umbes kuuendikena keeta oli aga üllatavalt edukas - sain korralikud salatikartulid ja ei pidanudki söögiideed pudruks ümber muundama.
Selle päris õige salati komponendid:
- keedukartul
- keeduporgand
- värske kurk
- marineeritud kurk
- keedusink
- keedetud munad
- hapukoor
- majonees
- sidrunipipar
- sool
- (piim)
- (must pipar)
- (tomat)
- (konservherned)
Notabene number 2 - majoneesi kuskil 1/4 hapukoore hulgast. Ja kuna kohalik hapukoor on tahkem kui määrdejuust, siis lahjendasin teist piimaga - toimis.
3 - sidrunipipar on kordades parem, kui tavaline must pipar. Aga kuna kohalik on sõna teise poole osas küllaltki kasin, panin tegelikult lõpuks musta juurde.
4 - kurgi pähe - yep, kasutasin oma.
5 - tomatit oleks lisanud, nagu käib, aga kodurahu huvides jäi sedapuhku panemata.
6 - tegelikult on päris päris õigest salatist üks koostisosa puudu - konservherneid ei suutnud leida kuskilt (ja kui ka leiab, vale maitsega on, oeh) ja ise teha ka ei viitsinud (jah, mõned aastat tagasi sai eksperimenteeritud ja midagi sarnast isegi külmutatud rohelistest hernestest kokku keeratud). Ja empsi maisilisandit ikka veel ei harrasta ;)
Cheers,
Hedi
