Mõne maheda Bulgogimarnaadi õhukestele lihaliistakutele keerab sageli kokku, kui toiduideede osas põud, aga muu Korea köögiga on viimasel ajal kehvasti. Pole hullu, elu utsitab vahel vanu oskuseid välja kaevama. Uus pesa, uus pood, uued kaubamärgid. Kõik muidugi ükshaaval läbi proovida vaja, et parim "of each category" leida. Ja siis muidugi ettenähtavaks tulevikuks selle juurde jääda, sest... Inerts? Laiskus? Hirm? ... No mingi surmapatt igatahes.
Kimchi ka, muidugi, peab alati külmikunurgas olema. (Hapukurgi kohalik variant noh.) Aga see jama, et ei ole mitte kõik see uus sortiment päriselt toidukõlbulik. Toorelt, vähemalt, nagu kimchit üldiselt tarbime. Et ühte säänset (kuidas imemoodi seda sõna käänatakse???) notsikutäit otse ära viskama ei peaks, sai eile üks hiigelpannitäis kimchihautist improviseeritud.
Ee... täitsa lõpp, alles eile tegin ja isegi vaatasin koguse järgi, et täna üles kirjutada, aga loomulikult nüüd meelest läinud, palju sealiha oli. 400g ehk kuskil? Üsna rasvased viilud. Ristipidi 1cm jämedusteks tahukateks. 3 suure supilusikatäie mirini, 1 teelusikatäie küüslaugupasta, musta pipra ja peotäie viilutatud sibulalisega (mul oli poe-viilutatud porru, aga enamvähem kõik peaks sobima) kaussi 30 minutiks (või kauem) marineeruma.
3 pakki maitake seeni viiludeks ja seesamiseemneõliga pannile. Kõrgeääreline vaskpann, yey! Musta pipart veidi siia kah. Pool notsikut (st umbkaudu 200g) suvalist kehva kimchit sinna otsa. Konkreetne variant oli vähevürtsikas, aga see-eest ülihapu - hautise vürtsisust ja hapusust tuleb sellest olenevalt hiljem gochujang'i või sidrunimahla lisades tuunida.
Praadida, kuni seened pruunistuvad ja kimchi pehme. Või siis kuni kraam põhja kinni kõrbeb, millele lauslollakalt reageerid esimest kätte juhtunud vedelikku lisades. Milleks juhtub olema mirin. Mille suhkrusisaldus on keeeergelt kõrge. Mistõttu see teadupärast ise ka väga väga hästi kõrbeb. Njah. Pool tassi vett päästab õhtusöögi.
"Valmis" seened-kimchi poti servadesse ja liha keskele kergelt pruunistuma. (Kui eelnev kõrbemise episood mureks ei ole, muidugi.) Kergelt läbi segada. Ja lisada kuubikuteks lõigatud pakk "tahket pressitud" tofut. Pole eriline tofusööja majakond, st polnud ka õrna aimugi, mida poest ostsin, aga näkkas ja sain variandi, mis EI lödisenud esimesel kokkupuutel kuuma veega želatinikuubikuteks, vaid oleks kogu kokkamiseprotsessi päris hästi vastu pidanud, kui väheke viitsimist oleks olnud ettevaatlikum olla. Ei olnud :P .
Eraldi kausis kokku segada 3 supilusikatäit gochujangi, 1 supilusikas gochugarut (mul oli tegelikult mingi hiina tšillipulber), 3 supilusikat madalsoolast sojakastet, 1 supilusikas küüslaugupastat, musta pipart. Segu pannile ja kuuma vett niipalju, et kõik koostisosad kaetud. Keema, madalal tulel, kuni liha soovikohaselt pehme. Selle koguse ja hakituseastme peale kulus ehk 30 minutit?
Kõige levinum variant kimchi jjigaet süüa on kausi valge riisiga. Aga pakk vananevaid klaasnuudleid (ei teagi, olid need nüüd oa- või riisipõhised, pakk juba välja visatud) oli üle, panin tärklise pähe need otse sisse, käitusid väga hästi, ei muutunud üldse kõlbmatuks plastikuks, nagu kunagi Eestis katsetatutega juhtus, ega pudisenud pikast keduajast hoolimata ka laiali, nagu pasta käituks. Supilusikatäis toorsuhkrut, et kimchi vürtsi ja hapusust leevendada. (Mesi või lisamirin sobib siin ka kenasti, pole kõrbemisohtu.)
Ja siis, üks pulgajäätis.
Yup.
Ilma pulgata siiski.
Väljas eile 45.8 kraadi. Jah, Celsiust. (Jah, päikese käes, aga ikka...) St jäätised on ka ükshaaval testimisel. Ühe päris õudse paki otsa sattusime. Pidi šokolaadimaitseline olema, mulle meenutas kaugelt kakaod näinud pruuniks värvitud ja külmutatud vett, D väitis, et maitseb nagu külmutatud lihakaste. Niiet kastmesse üks neist siis ujuma läks. (Hihi, ülikiirelt sulava jäätisega liha-ja-nuudleid segada on väga sürr kogemus, muuseas.) Muid maitseid selles konkreetses pannitäies nii palju, et toimis pmst lisamagusainena. Cancelled out the burnt-derived-bitter, win-win.
Nämmnämmmmu tuli välja see asi. Kohatisest paanikast hoolimata. Tiba soola oleks ehk lisada võinud, suhkrulusikatäie oleks vabalt veel ühe jäätisega (need ei ole eriti suured siin) asendada võinud. Ja kuna eelmainit paanika sai korraks võitu, ja tegin riisi ka igaks juhuks kõrvale, et äkki liiga terav vmt, siis sai kogus selline, et kahele neli söögikorda hooletu.
Mida nende ülejäänud söödamatute "jäätiste", "kimchi" ja ohhoidkutaevas "healthy low cholesterol cheese"'ga peale hakata, pole veel aimugi. Eks näis.
Cheers,
Hedi
Ps.
Ma ei või, aga see "juust" on tõesti luupainajamaterjali kategooriast. Ütleb mina. Diagnoositud juustusõltlane, kes on võimaline korraga ära sööma küllaltki haigeid koguseid juustulaadseid tooteid, piinlik tunnistada, kvaliteedist hoolimata.
H.
