Halloween, nagu kõik muud "kohalikud" (loe: kuskilt mujalt pärit, teabmispidi väänatud kombel üle võetud, nüüd väidavad, et alati nii ongi olnud, mis sa sellega mõtled, et pole siinne traditsioon??) pühadekombed, on Jaapanis totaalne kommertslõks.
Näiteid, mis toimub:
Septembri algusest poodides kaunistuseks ja müügil musta kassi kujulised halloweenikarrad, täispuhutavad kõrvitsalumememmed ja plastikust kummitusevanikud.
Muidu normaalsed saiakesed, pudingid, frapped, koogid jmt on kas lillaks või oranžiks värvitud.
Disneylandi piletid on kuid ette välja müüdud, sealne paraad koosneb nii korraliku grimmiga zombidest, et ma olen sada protsenti veendunud, et nii mõnigi laps saab sealt eluks ajaks trauma kaasa.
Lapsed muidu tänaval raudselt kostüümides, vanemad mitte.
Täisealised pidudel linnas ka väga väga korralikult kostümeeritud ja sageli maani täis.
Nähtuseid, mida siin EI eksisteeri:
Päris kõrvitsate lõikumine-küünaldamine.
Eramajade kummituslossideks muundamine.
Suhkrulaksust poolsegased ust maha murda üritavad lastehordid.
Yup - ukselt uksele käimist ja kommi nõudmist / koerakakaga loopimist siin ei toimu. Äärmiselt loogiline muidugi. Siin on rahvast ikka päris mõni miljon üksteise otsas - kui kõik lapseealised ukselt uksele käima kukuks... Noh, kommitootjate rahakott oleks rõõmus, diabeediarstide oma ehk ka, kõik ülejäänud aga... "Kesklinnas" muidugi on totaalne anonüümsus ja naabrite ignoreerimine ka popp. Jajah, muidugi mitte igal pool ja alati nii, aga reeglina pole kellelgi eriti aimu, kes kõrval elab - sellise asja teadmine oleks ju teise isiklikku ellu sekkumine.
Mis toob jutu minu hinnangul peamise põhjuseni, miks see konkreetne USA (ehk palju aastaid kõik suur ja hea ja sihiks olev) komme siin kanda kinnitanud pole - laste ukselt uksele käimine tekitaks teistele tüli. Ja kui suurtest kultuurilistest tabudest rääkida - that's The Thing. Nina nuuskamine tekitab (väidetavalt) teistes ebamugavustunnet, rongis telefoniga rääkimine või puulehtede üle aia sulle mittekuuluvale alale langemine samuti. Sellistest tegevustest hoidutakse kui tulest. Lisaks hoidutakse näiteks stseeni tekitamast, kui keegi tihedalt täis pakitud rongis sulle käe seeliku alla pistab. Või poest tulles hügieenisidemete läbipaistvasse kilekotti panemisest. Aga peoriietes tänaval magamine ja luupainajatena ukse taga käivad ehitus- ja telekamüügimehed on okei. 'Tis a strange place...
... teema läks lappama. Igatahes, lapsed ringi ei käi, aga kommid pakendatakse tehastes Halloweeni ajal sellest hoolimata ümber. Ei tea, mis eesmärgiga täpselt, kas siis vanemad hangivad oma lastele või kuskil üritustel jagatakse, või mis, aga vot need pakendid on tipp-topp. Naabrilapsed käisid eelmisel aastal HalloweeniDisneylandis, ja tõid sealt hoopis meile kommi, millele vastu polnud midagi erilist pakkuda tol hetkel, niiet sel aastal igaks juhuks varusin natuke. Ühel piltideks peal viipekeelt õpetavad joonistatud koletised. Teise sordi pakendeid sai "kaardi"mänguks kasutada. Kolmas õpetas inglisekeelseid väljendeid. Neljandale sai ise sõnumeid peale kirjutada. Geniaalne! Mis tekitab nüüd küsimuse, et miks pagana pärast sama multifunktsionaalseid pakendeid aasta läbi ei kasutata? Keeldun uskumast, et (selgelt juba valmis disainitud, kunstnikele makstud jne) kilepakkide trükkimise kulud igava disainiga võrreldes niivõrd erinevad oleks. Või on?
Cheers,
Hedi
