Kuskil kuuks ajaks (kuni arstilt testide tulemused ja uue keeldude-käskude loendi saab) on vabadieet - söön, mis pähe tuleb, ei mingit näpuga nimekirjas järje ajamist ja kas või puhtalt selle pärast ainult kodus istumist, et mujal mitte ühtegi asja süüa ei tohi.
Ehk et: PIDU! No mitte päris pidu, aga no niiiiii suur kergendus ja hea meel on selle ajutise vabaduse üle, et viskaks hundirattaid, kui ranne kannataks. (Tähistamiseks pistsin ühe hooga pool Poola jõuluvahvlikooki pintslisse - just to get it out... err.. into the system? Ja ei. Ei ole kavatsust samamoodi pööraselt jätkata, aga no kuidagi tuli auru välja lasta, haha.)
D mainis hiljaaegu, et ei mäleta enam, mis toitu hankis ja valmistas, enne kui mina välja ilmusin. Päris mitu aastat juba sellest möödas, niiet loogiline kah - tal muuks targemakski mälumahtu kasutada, ja mina ju hoian sellel poolel elust silma (mõlemat ja piisavalt intensiivselt, et vaat, et auklikuks ei puuri) peal.
Igatahes lendasin siis suure hooga eile toidupoodi, et kõike võib süüa. Ja seisin jupp aega nõutult lettide vahel, sest nii pikalt sealt juba ainult kümmekonda konkreetset toiduainet ostmas käinud, et ei teadnud enam ei seda, kus ülejäänud kraam asub, ega seda, mida sellest kõigest kokata võiks. Ja lihtsalt ei mäletagi enam, mida varem, "normaalse" dieedi ajal sõime.
Koju maabunult selgus, et olin ikka peaaegu eksklusiivselt viimase "lubatud" nimekirja asju ostnud... Eks ilmselt selleks ajaks, kui uued piirangud kehtestatakse, jõuan jälle teistpidi ära harjuda. Veidi hiljem suutsin välja mõelda, et patentseeni on jälle õigel moel teha lubatud (või, valge veini ja hapukoorega rapsiõli ja vee asemel). Oleks siis ainult pähe tulnud seeni osta...
Cheers,
Hedi
