Sõin täna teist korda elus oma mäletamist mööda vabatahtlikult kaLanahka. Pidada kasulik olema igasuguste ainete sisalduse pärast, aga üldiselt on see kraam veel kordades õudsam, kui kaNanahk, ja too on juba piisavalt hirmus. Aga tuleb välja, et või, magusa sake ja maja eest värskelt lõigatud rosmariiniokstega krõbedaks praetud lõhenahk võib absoluutselt mega välja tulla. Eriti kui seda kala enda, aurutatud kartulite, hapukoore-soola-pipra-värske kurgisalati, krõmpsuks praetud rosmariini ja patentseentega kombineerida.
Gyomu Supaa poes müüakse puhuti ühe spetsiifilise Poola firma importküpsiseid. Kolm varianti: kohvi-, kookose- ja eiteamillesestkoguaeglähebmeelestärasestpoleoluline-maitselised. Esimene võib minu poolest olemata olla, aga teine on täiesti vastupandamatult ohtlik - no EI suuda mitte süüa neid kui käeulatuses on. Mis tekitab probleeme, kui neid poes nii umbes kord aastas leiab, mis üldiselt kastitäie "varuks" ostmiseni viima kipub.
Luffad kasvasid suvi otsa kottides majaesise plastikkatuse all. Ei tea, kas said liiga hilja idandatud või oli neil (peale neetud hiina mõrvarööliblikate, mida iga päev tolmuimejaga kümneid ja kümneid kokku imetud sai) mingi muu probleem, aga selleks hetkeks, kui öine temperatuur alla nulli langes, ei olnud jurakad veel teps mitte valmis vannikäsnadeks hakkama - lõikasime ühe pooleks, oli teine ikka väga kurgi moodi. Kuna miinuskraadid lagundanuks švammiks vajalikud taimekoed ära niikuinii, korjasime kokku ja tõime tuppa kuuks ajaks kuivama. Kui keskmiselt 30% algkaalust kadunud (jep, muidugi kaalusime) ja paar jurakat otsast pruunikaks tõmbunud, kutsusime naabrilapsed külla ja tegime koorimise, puhastamise, seemnete säilitamise talgud. Tundus, et läks täitsa hästi peale see seiklus. Eriti kuna eelmainit küpsised ka mängus olid.
Kindlates tingimustes üle talve säilitatud kartulid lähevad magusaks. No ma tean, et olen seda varem teadnud, aga kuidagi ei viinud õigeid närviimpulsse kokku aju, niiet õppisin siis sel talvel uuesti. Tänu Amazoni kartulitellimustele, of all things. Sest, nii veider kui see ka kõlab, on see platform Jaapanis vastuvõetavas koguses vastuvõetava hinnaga vastuvõetavate kartulite hankimiseks pea ainus võimalus. Kõvasti katsetamist kulus küll enne kui see selgeks sai.
Tsitruselised lähvad ka seda magusamaks, mida kauemaks valminult puu otsa jätta, paistab. Ei tea, kas seos külmakraadide või ajaperioodiga küll. Ja empiiriline katse on ainult ühe konkreetse shikuwasa puuga tehtud, sest see on ainus, mis meil kasvukotiaias seni vilja kannab. Ja oh sa nuga, kus on produktiivne tegelane oma meetrise kõrguse ja 26liitrise (tobeühikutes 7 gallonit) potiga. Eelmise aasta saavutus oli neli vilja, millest ühe mingi suur rott või nirgiline pätsu pani, sel aastal ei viitsinud kokku lugeda lõpuks, aga kuskil 50-75 vahele see arv jäi.
Cheers,
Hedi
