Päris mitme "eksperimendi" tulemused on raporteerimata jäänud senini.
Niisiis, uhmer kuivatatud rosmariini purustamise osas (vähemalt kui see maitseainesegus muude lehekestega segatud on) eriliselt ei aita. Kui nüüd värsked lehed ka mõistlikult käituda ei suvatse, annan selle taime toiduks tarbimise osas alla ja jätan ta puhtalt gin-toniku lisandiks, olgu ta ajule kasulik või ei...
Mittebolognese kastme tegid lisatud värsked piparmündi ja basiilikulehed aga veel paremaks, uskumatu. Noh, eriti muidugi kuna need omal rõdul kasvatatud. :D
Hurmaade järelküpsetamine aga ei paista eriti töötavat - oranžiks on läinud küll kenasti, aga maitselt ei kõlba endiselt süüa... või tegelikult peaks pigem kirjeldama, et nende omadus suu limaskestad mingil veidral moel täiesti läbi kuivatada on küllaltki vastunäidustatud... Tuleb vist korraks poodi minna ja päris hurmaade toimega võrrelda, äkki olen lihtsalt allergiliseks muutunud vmt.
Rukkikama maitsestamata jogurtiga on aga Jaapani kohta päris kaif hommikusöök. Kuigi tuleb tunnistada, et sinna valge suhkru sisse segamine tekitab tunde, nagu raputaks toidule rotimürki peale või umbes nii. Veider muidugi, et pool aastat tagasi ostetud poolekilone suhkrupakk kodus endiselt pea puutumatult vedeleb, samas laboris tee sisse päris korralike suhkrukoguste segamine ei pane silma ka pilkuma. Igatahes igatsen demerara't taga päris korralikult. Peaks jahile minema, ehk kuskilt saab siit ka.
Senikaua kui ilmad lubavad, jätkan aga oma suhkrumägede sisse söömist jäätiste näol. Või noh, ei oskagi päris täpselt öelda, oli see äkki hoopis šokolaad, välja nägi külmutatud olekust hoolimata küll niimoodi ja jäätisekiht seal sees/vahel oli õhemaist õhem. Nämma.
Senikaua kui ilmad lubavad, jätkan aga oma suhkrumägede sisse söömist jäätiste näol. Või noh, ei oskagi päris täpselt öelda, oli see äkki hoopis šokolaad, välja nägi külmutatud olekust hoolimata küll niimoodi ja jäätisekiht seal sees/vahel oli õhemaist õhem. Nämma.
Järjekordne kaiten-sushi käik aga pakkus huvitava üllatuse teemal, et pealt ainult õige-õige vähe grillitud (alt toores) lõhe riisil klassifitseerus juba pea probleemideta toidu alla. Kui ette ei vaata, hakkan varsti toorest kala ka sööma.
Ja olgu saiakeste tervisemõjudega kuidas on, paistab, et Jaapani omad on nõuks võtnud mulle ühte täiesti teistes kontekstides eluliselt olulist õppetundi stabiilselt meelde tuletada. "Ära kunagi midagi eelda!" nimelt. Sest võib ju olla, et ostad oma arvates kukli, millel pisut juustu ja peekoniviil peal, hambad sisse lööd, hakkab sealt ikkagi kõrvitsapüreed välja voolama (mis maitseb täiesti taevalikult sealjuures :O ). Või võtad sealt kõrvalt teise, mis välimuse järgi juustusai on, aga tegelikult suuremalt jaolt millestki küpsetatud munavõitaolisest koosneb. Vähemalt sellest kohutavast mentaiko'st olen nüüd hoiduda suutnud - mission accomplished.
Ja olgu saiakeste tervisemõjudega kuidas on, paistab, et Jaapani omad on nõuks võtnud mulle ühte täiesti teistes kontekstides eluliselt olulist õppetundi stabiilselt meelde tuletada. "Ära kunagi midagi eelda!" nimelt. Sest võib ju olla, et ostad oma arvates kukli, millel pisut juustu ja peekoniviil peal, hambad sisse lööd, hakkab sealt ikkagi kõrvitsapüreed välja voolama (mis maitseb täiesti taevalikult sealjuures :O ). Või võtad sealt kõrvalt teise, mis välimuse järgi juustusai on, aga tegelikult suuremalt jaolt millestki küpsetatud munavõitaolisest koosneb. Vähemalt sellest kohutavast mentaiko'st olen nüüd hoiduda suutnud - mission accomplished.
Cheers,
Hedi
